0

Neljale Läänemaa kiviaja asulakohale on kahe aastaga lisandunud 40

Lemmi Kann

Lemmi Kann

lemmi.kann@le.ee

Kristjan Sander. Foto: Teele Tamme

Kristjan Sander Jalukse ja Vidruka külade vahel. Foto: Teele Tamme

Doktoritöö tarbeks Läänemaa kiviaegse asustuse jälgi otsiv doktorant Kristjan Sander on siin kahe aastaga avastanud 40 kiviagset asulakohta – seda on enam kui kümme korda senisest rohkem.

Eesti tuntuima kiviajauurija ja Sanderi ühe juhendaja Aivar Kriiska sõnul on terves Eestis teada 400 kiviaegset asulakohta. „Kristjan on teinud tõsise muudatuse meie teadmistes Läänema kiviajast ja andnud kõva panuse kogu Eesti ala uuringutesse. Kümne protsendi lisandumine on väga märkimisväärne,” ütles Kriiska.

Seni oli Läänemaal teada Kaseküla kiviaegne asulakoht umbes 3000 aastat eKr ja matusepaik Jalukses, mille vanus on ebaselge. Seni on kõige hilisem avastus olnud 1990. aastail avastatud Valge-Risti asulakoht. Samuti on mitmelt poolt Läänemaalt saadud juhuleide.

„Eriti oluline on aga see, et Läänemaa näitab meile kiviaja kohta midagi, mida me veel ei teadnud või olime näinud vaid vilksamisi mõnes Karjala kannase muistses lahesopis,” ütles Kriiska.

Tallinna ülikooli doktorant Kristjan Sander on oma doktoritöö tarbeks jalgsi läbi kõndinud Keila–Haapsalu maanteest põhja poole jääva ala, jälgides kunagise Litoriinamere rannikujoont. Avastatud asulakohad, mis pärinevad vahemikust 4700–3200 eKr, asuvad üsna omaaegse mereranniku lähedal 1–1,5 meetrit merepinnast kõrgemal. Asulakohtade olemasolust annavad doktorandi sõnul kinnitust leitud tootmisjäägid.

„Keegi on midagi toksinud, esemed on kaasa viidud, aga tootmisjäägid maha jäetud,” selgitas ta. Sanderi sõnul on ilmselt tegemist jahiks ja kalastamiseks kasutatud ajutiste, kuid aastast aastasse kasutatud peatuspaikade, mitte püsiasulatega. Sellele viitab keraamika puudumine.

„Suuremalt jaolt on tegemist perioodiga, mil inimesed oskasid teha savinõusid. Aga meie leitud asulaist pole savinõukilde leitud,” selgitas ta. Kus võisid ajutisi peatuspaiku kasutanud inimesed püsivalt elada, selle kohta praegu andmeid ei ole. „Ilmselt sügavamal sisemaal,” pakkus Sander.

Kristjan Sander kavatseb Läänemaa kiviaegse asustuse uurimist jätkata ja järgmistel aastatel ette võtta Läänemaa lõunapoolse osa. „Näiteks on plaan vaadata Kasari jõe orgu,” avaldas ta.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz