Tänavu oli talgute rõhk asetatud merekultuurile ja veeohutusele ning üle Eesti oli ligi 500 selleteemalist talgukohta, meretalguid jagus Läänemaalgi.
Kui Lääne Elu veidi enne kella ühtteist Puise supluskohta jõudis, oli sealsel seltskonnal suur osa tööst juba tehtud. Saeti võsa, korjati ja põletati oksi ning riisuti meresodist puhtaks liivane rannariba. Talgupäeva lõppedes oli supluskohas üleval nii mereohutusstend kui ka riietuskabiin.
Puise supluskoht asub eramaal ning pole ametlik suplusrand. Aga see on ainus koht, kus on supluseks kõlblik liivane põhi. Maaomanik tegigi külaseltsile ettepaneku rand korda teha.
„Üle ootuste palju on rahvast, kõigile läheb see ujumiskoht korda,” nentis külaseltsi esimees Margit Randma oksi lõkkesse vedades ja lisas, et eks nad ole oma talguid tublisti reklaaminud. „Neste bensiinijaamas oli reklaam üleval,” ütles Randma. „Meil käivad ujujad ju Haapsalustki ja igalt poolt…”
Kerdi ja Kristjan Ruugel on Puises maakodu. „Ise käime siin ujumas, miks mitte ka talgutel kaasa lüüa,” nentis Kerdi Ruuge. „Kui maakodu veel polnud, käisime ikka siin ujumas.”
Ruugesid oli talgutel kokku neli. Ragnelil ja Maria Rebeka olid nii tööhoos, et neil polnud mahti rääkidagi. Ragneli saab jaanipäeval kolmeseks ning Maria Rebeka on viiene. Mõlemal tüdrukul oli see esimene talgutöö.
Omamoodi talguteks on kujunenud ka Puise raamatu koostamine. Puise külaselts koostab juba teist raamatut, mis peaks selle aasta sees välja tulema. „Sinna kogume vanu fotosid ja inimeste lugusid,” ütles Randma. „300 lehekülge. Selle kallal töötavad ka need, kes alaliselt siin ei ela, kuid kellel on Puise juured. Tänu sellele raamatule suheldakse omavahel rohkem.”
Külaseltsi hallata on ka Puise sadam. Tänavu suuremad ettevõtmised on jaanitule ja muinastulede öö korraldamine.
Fotod: Urmas Lauri
