Hiiumaa haigla sünnitusosakonna palat. Foto: Urmas Lauri
Saarlastel on lootust, et eriarstiabi ümberkorralduste käigus vastupidiselt hiidlaste hirmudele sünnitusosakonda Kuressaarest ära ei viida. Nagu ka mitmeid eriarste, kellest mandril asuvatel maakonnahaiglatel tuleb loobuda, kirjutab Saaremaa päevaleht Saarte Hääl.
Saarte Hääl kirjutab, et esmaspäevane Eesti Päevaleht viitas haigekassa uuringule, milles tõdetakse, et rahvaarvu vähenemise ja arstide põua tingimustes on mõistlik jätkata enamiku ja keerukamate erialade vastuvõtte vaid Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Kohtla-Järvel. Väiksemates haiglates oleks edaspidi võimalik kohtuda ennekõike kõrva-nina-kurgu-, silma-, naiste-, naha- ja suguhaiguste ning taastusraviarstiga, psühhiaatri, laia profiiliga sisehaiguste arsti ja üldkirurgiga.
Nii näiteks on Hiiumaalt kadumas sünnitusosakond. Aastast 2030 ei peaks naabersaarel sünnitusabi enam pakutama. Kvaliteetse abi tagamiseks peaks aastas olema 500 sünnitust. Niipalju sünnitusi on vaid Tallinnas, Tartus ja Kohtla-Järvel. Samas lisatakse, et ka Pärnu ja Kuressaare võiksid tõesti olla sünnitushaiglate nimekirjas.
Kuressaare haigla juhatuse liige Märt Kõlli ütles Saarte Häälele, et Kuressaare haiglal oleks hiidlastest sünnitajate üle ainult hea meel. See tõstaks ka siin vähenevat sünnitajate arvu. “Mis puudutab meie sünnitusosakonna jaoks täiendavaid patsiente, siis see on kindlasti vajalik – 1990-ndatest tänaseni on meie sündide arv langenud 750-lt 250-le,” näitlikustas Kõlli.
Hiiumaa haigla uus sünnitusosakond avas mais 2011 uksed. Pidulikust sündmusest võttis osa ka haiglat toetanud USA saatkonna kaitseatašee kolonelleitnant Robert Williams, kirjutas toona ilmunud Hiiu Nädal. Tillukeses osakonnas on kaks kahekohalist palatit, mähkimis- ja protseduuriruum, ämmaemandate-sanitaride ruum ning loomulikult ka sünnitustuba, mis on harjumatut sinist värvi.
"Tingimused on suurepärased, oleks vaid sünnitajaid!" ütles sünnitusosakonna toonane juhataja, praeguseks pensionile jäänud Merike Tingas. Merike Tingase sõnul on sünnituste arv viimase kümmekonna aasta jooksul olnud 50–70 vahel. "Mitte et naised sünnitaksid vähe, aga meil ei ole sünnitajaid!" selgitas Merike Tingas ja lisas, et kõik noored sünnitusealised hiiu naised elavad tavaliselt Tallinnas.
"1979. aastal ma tulin, siis oli viimane aasta, mil oli alla 150 sünnituse, seejärel oli kogu aeg rohkem," meenutas dr Tingas. Sündide arv kasvas paarkümmend aastat, kuid seejärel hakkas robinal kukkuma. Hiiumaa rekord oli laulva revolutsiooni järel. Eesti lauldi vabaks 1989, et hiidlased on aga "pika pööruga", ilmnes see joovastus sündide arvus 1991. aastal. "245 – kõrvutades saarlaste ja läänlastega oli meie sündivus võrreldes elanike arvuga ikka väga suur," nentis Tingas.
Sünnitusosakond töötab säästurežiimil. Päeval on osakonnas sanitar, öösiti pole. Ämmaemandaid on tükki kuus, osa neist nn pooleteramehed.
