Lõkkes jäätmete põletamine katab aia mürgiste ainetega

Lõkkes võib põletada vaid immutamata puitu ja paberit, muud jäätmed leiavad koha konteineris või jäätmejaamas. Foto arhiiv

Keskkonnaministeerium meenutab koristustöid tegevatele inimestele, et jäätmete põletamine lõkkes kahjustab nii keskkonda (s.h aias kasvavaid puid ja põõsaid) kui ka tervist. Jäätmetest vabanemiseks tuleb kasutada vastavaid konteinereid ja jäätmejaamu.

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eegi sõnul on jäätmepõletuse teema päevakorral aastaringi, kuid eriti teravalt kevadeti.

„Nii tuba kui aeda koristades leiavad inimesed sageli suuremaid esemeid, näiteks (aia)mööblit, riideid ning ka autorehve, millest tahetakse vabaneda. Tihti tehakse seda kahjuks neid kodus põletades. Õige ja keskkonnasäästlik käitumisviis on jäätmeid liigiti koguda ehk paberi- ja papijäätmed ühte konteinerisse, pandiga pudelid pakendi tagastuspunkti, pakendid saab viia pakendikonteineritesse ning jäätmed, mis sortimisest ja liigiti kogumisest üle jäävad, panna segaolmejäätmete konteinerisse. Vanu mööbliesemeid, ehitus- ja lammutusjäätmeid ning ka rehve saab viia jäätmejaama,“ ütles Eek.

Kodustes lõketes tohib põletada vaid immutamata puitu või kiletamata pappi ja paberit. Viimastki soovitatakse pigem tulehakatuseks, sest paberit on võimalik ringlusse võtta.

„Koduses lõkkes toimub mittetäielik põlemine ehk Iru elektrijaama jäätmepõletusega pole see isegi ligilähedaselt võrreldav. Selle mittetäieliku põlemisega tekib suitsugaasides mürkainete kokteil, mistõttu ei tohi kevadise koristuse käigus tekkinud jäätmeid lõkkesse panna,“ ütles Eek.

Läinud kevadel korraldas Eesti Keskkonnauuringute Keskus (KUK) Väike-Maarjas puhta puidu ja olmejäätmete lõkkes põletamise katse, mille käigus selgus, et otseselt kantserogeensete ühendite kontsentratsioon on olmejäätmeid põletades oluliselt kõrgem kui puhast puitu põletades. Dioksiinide tase jäätmelõkke suitsus oli üle kahe korra kõrgem prügipõletustehastele kehtestatud piirväärtusest, aga see sõltub otseselt jäätmete koostisest. Teatud plastitüüpide põletamisel võivad vahed olla suisa tuhandetes kordades.

KUKi hinnangul teevad ligi pooled eramajapidamised oma territooriumil mingil kujul lõket ja üks majapidamine põletab umbes 50 kilogrammi jäätmeid aastas.

Prügilõkke tagajärjel halvenenud õhukvaliteet mõjub inimese tervisele väga kahjustavalt. Maailma Terviseorganisatsiooni uuringud näitavad, et vähendades tahkete osakeste (PM10) põhjustatud saastet 70-lt mikrogrammilt 20-le mikrogrammile kuupmeetri kohta, saab vähendada õhukvaliteediga seotud surmade arvu umbes 15 protsenti.

Keskkonnaministeerium jätkab 2014. aasta kevadel alguse saanud teavituskampaaniat „Säästad või saastad?“, et pöörata elanike tähelepanu ohutule lõkketegemisele.

Kampaania kodulehelt www.lõke.ee leiab rohkelt infot prügi põletamise ohtlikkusest ning loodussõbralikust jäätmekäitlusest.

2015. aasta aprillikuus tehtud katsest saab videot vaadata siit lingilt (https://goo.gl/tRH3fE).

Maiken Mihelson

Keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna peaspetsialist