Rahandusministeeriumi 2016. aasta kevadise majandusprognoosi järgi kujuneb Eesti majanduskasv lähiajal varem prognoositust väiksemaks. Majanduskasvu prognoosi kärpimine tähendab ettevaates riigirahanduse jaoks seda, et halveneb nii valitsussektori nominaalne kui ka struktuurne positsioon, teatas eelarvenõukogu eismees Raul Eamets.
Kevadprognoosi kohaselt stabiliseerub SKP nominaalkasv keskpikas ettevaates 6% ja reaalkasv 3% tasemel. Kuigi rahandusministeeriumi prognoos on teiste prognooside sarnane, tugineb eelarvenõukogu hinnangul selline ettevaade üsna optimistlikele eeldustele. Nii oodatakse prognoosis välisnõudluse ja hindade kasvu kiirenemist, kuid varasematel aastatel on seda ülehinnatud. Samuti eeldab sellisele kasvurajale jõudmine, et palgakasvust aeglasem tootlikkuse kasv, mis on olnud viimastele aastatele iseloomulik, ei ole halvendanud Eesti eksportiva sektori konkurentsivõimet.
Eelarvenõukogu hinnangul tuleb maksutulude prognoosi puhul arvestada pigem võimaliku alalaekumisega. Esiteks ei pruugi välisnõudluse taastumine, mida prognoosis eeldatakse, kohe suuremaid maksutulusid kaasa tuua. Teiseks toetas 2015. aastal maksutulude laekumist keskmisest suuremate dividendide võtmine erasektoris, mille jätkumist nähakse vaatamata eeldatavale investeerimisaktiivsuse kasvule ka ettevaates.
Seetõttu peaks valitsus keskpika ettevaate kulude kasvu ja valitsussektori eelarvepositsiooni kavandamisel arvestama sellega, et maksutulud võivad aeglasemalt kasvada. Eelnevat arvesse võttes soovitab eelarvenõukogu valitsusele seada kõigil prognoosiperioodi aastatel struktuurse eelarvepositsiooni eesmärgiks väike ülejääk.