JetGasi juhatuse liige Janek Parkman lubas: gasifitseerime Haapsalu. Foto Peeter Langovits
Eesti kapitalil põhinev JetGas plaanib rajada Haapsallu Lihula maanteele veeldatud maagaasi jaama, mis hakkab ettevõtteid varustama odavama soojusenergiaga.
Oma esimese LNG-jaama pani JetGas püsti 2014. aastal Saaremaale. „See oli meie pilootprojekt,” selgitas ettevõtte juhatuse liige Janek Parkman. Katsejänes oli Saaremaa piimatööstus, mõne aja pärast liitus LNG kasutajate klubiga ka Saaremaa lihatööstus, siis leivatööstus ja mitmed teisedki sealsed ettevõtted. „Laieneme järjest, üks klient teise järel tuleb juurde ja see räägib enda eest,“” ütles Parkman.
Kanda on kinnitatud ka Paides, Valgas, Võrus ja Tapal, nüüd jõuab JetGas ka Haapsallu.
Kaua kaalutud otsus
Parkmani sõnul oleks Haapsallu tuldud juba varem, kuid ei leitud sobivat maatükki. Hiljuti pani aga riik endale kuuluva kinnistu aadressil Lihula mnt 16 müüki ja JetGas noppis selle üles. Asukoht on ettevõtte plaanideks ideaalne – just Lihula maanteel saab kaugküttetoru otsa, samuti on kant ise üsna tööstuspiirkonna nägu.
„Kõik, kes seal vähegi energiat tarbivad ega ole kaugkütte küljes, on meie potentsiaalsed kliendid,” ütles Parkman.
Ettevõte on Haapsalus juba rohkem kui aasta teinud eelluuret ja võimalikud kliendid kindlaks teinud. Parkman näeb Haapsalus JetGasile perspektiivikat tulevikku – tarbijaid, kellele LNG sobib nagu rusikas silmaauku, on tema sõnul siin omajagu. „Eks me pea alustuseks muidugi selgitama, mis asi see LNG on, sest Haapsalus on see täiesti uus teema,” ütles Parkman ja lisas, et soovi korral teeb ta ettevõtjaile ekskursiooni Kuressaarde, JetGasi esimesse LNG kantsi.
Kas ja kui suur on majanduslik mõttekus hakata LNG tarbijaks, oleneb Parkmani sõnul sellest, millist energiaallikat ettevõte parajasti kasutab. „Neil, kes on praegu kaugkütte küljes, on mõistlik sinna ka jääda – kaugküttega me konkurentsis ei ole. Aga kes kasutavad põlevkiviõli, diislikütust, vedelgaasi, neile on LNG kindlasti soodsam,” selgitas Parkman ja lisas, et ühtlasi on tegemist kõige puhtama fossiilse kütusega. „Kuurortlinnas nagu Haapsalu võiks ju seegi argument olla.”
Uus detailplaneering
Et veeldatud maagaas Haapsalus voolama hakkaks, tuleb rajada LNG-jaam, mille üks osa on 23 meetrit kõrge gaasimahuti. Selle püstipanek käiks Parkmani sõnul kiiresti, paraku tuleb alustuseks tegelda paberiasjandusega. „Peame planeeringu ringi tegema – praegu on kinnistule planeeritud kohvik. See protseduur ühe päevaga ei käi,” nentis Parkman ja pakkus, et heal juhul saab hakkama aastaga.
Haapsalu linna avalikkussuhete spetsialist Tõnu Parbus selgitas, et kehtiv detailplaneering midagi gaasiterminali sarnast sel kinnistul tõesti ette ei näe. „Tuleb koostada uus detailplaneering, millega saab kavandada terminali rajatistele sobivad asukohad krundil. Kindlasti koostatakse ka eelhinnang võimaliku keskkonnamõju kohta, kus selgitatakse välja, millised mõjud terminaliga kaasnevad ja kas on vaja teha hindamist,” ütles Parbus. Mis aja jooksul vajalike toimingutega hakkama saadakse, oleneb tema sõnul planeeringu ja keskkonnateemade keerukusest, planeerija töö tempost ja veel mitmest muutujast.
„Ega üleöö toimu midagi, aga eks me tuleme Haapsallu ikka pikemate plaanidega, mitte vaid tuld tooma,” märkis Parkman.
Mis on LNG ja kuidas seda kasutatakse
LNG on veeldatud maagaas, mis tuuakse Eestisse tsisternautodega nagu ka teised kütused. LNG tsistern on nagu termos, milles on maagaas jahutatud kuni veeldumistemperatuurini –162 °C. Veeldumisel väheneb maagaasi ruumala 600 korda, mis võimaldab seda tsisternides transportida. LNGd hoitakse suurtes mahutites 162 miinuskraadi juures ja gaasistatakse vastavalt vajadusele seda soojendades.
JetGas töötab põhimõttel build, own and operate, mis tähendab, et kliendi juurde paigaldatakse LNG vastuvõtmiseks, hoiustamiseks ja taasgaasistamiseks vajalik seadmestik.
