Oma esimesel suurel sünnipäeval, 23. veebruaril, korraldas Haapsalu kunstnik ja kunstikooli õpetaja Aide Leit-Lepmets kunstikooli galeriis pidusöögi, kattis laua viiele, aga tulijaid sai hulga rohkem.
Söömata ei jäänud siiski keegi, sest kunstnik pakkus hingetoitu: ta oli oma viimaste aastate ja hiljutised tööd galerii seintele üles riputanud, postamentidele ja söögilauale pannud. Terve galerii on nüüd täis nalja ja nukrust, pitsilisi seelikuid ja pitsilisi pilvi, südametuid ja südamlikke, ülbeid ja armastavaid kasse, suudlusi ja mõtisklusi kohvitassi taga – kõike ei jõua, ei saa ega peagi ära rääkima.
Iga pildirühma jaoks on kunstnikul oma lugu. Loomapildid tegi ta viis aastat tagasi lastekirjanduse keskuse tarvis kunstnik Viive Noore kutse peale. Mõtisklus kohvitassi taga on kunstniku argipäev ja privileeg, sest tema tööpäev kunstikoolis algab kell kolm pärastlõunal.
Pitsilised pildid maalis ta pitsikeskuse avamise puhuks kaks aastat tagasi. See on nende kümne aasta mälestuseks, mil pitsimuuseum oli pisikeses pimedas hoovipoolses toakeses Ehte tänava kunsti- ja käsitööpoes, mida Aide Leit-Lepmets pidas.
Pitsilistel maalidel on päris ehtne pits. Haapsalu salli legendaarse kuduja Linda Elgase äärepitsidest on saanud lainetav meri, mille rannal üks mõtlik poiss paberlaevukest ujutab. Pitsiline võib Leit-Lepmetsa pildil olla pilv, seelik, laudlina äär. Tema lemmikvärv on leebe sinine.
Galerii keskel postamentidel on rakukeraamika tehnikas kassid. Neid on palju, nad on üsna ühtmoodi pikad ja saledad, aga igaüks on ikkagi väga isemoodi. Südamesõber-kassil on õng seljas ja kala (sõbrale viimiseks?) käes, südametul kassil on südame kohal auk ja üks silm kelmikalt pilukil. Üks kiisu on pilves, teine hakkab kuud sünnitama; kolmas, neljas, viies ja nõnda edasi – igaühel oma tegu, nägu ja lugu.
Kolmandat osa näitusest ja Aide Leit-Lepmetsa loomingust kannavad kaks pitskleidis mannekeeni. Haapsalu pitsist valge pruutkleidi kudus Leit-Lepmetsa kujunduse järgi Linda Elgas. Kleidi põhimuster on „Kuninganna Silvia”, allääres on „Kroonprints” ja kõik kokku pidi see olema ühe printsessi unistuse täitumine. Valge kleidiga osales Leit-Lepmets konkursil „Eesti-Keha-Kate”. See oli kümme aastat tagasi.
Must pitskleit on Haapsalu meistri Marge Heeringase näputöö. Autori määratlusel moodustavad need kaks installatsiooni. Valge kleidiga teose nimi on „Valge daam”. Musta kleidiga installatsiooni nimi räägib Leit-Lepmetsa elutajust ja huumorimeelest: „Poliitiliselt korrektne daam”. Autor märkis, et võib-olla peab ta edaspidi sõna „daam” välja jätma, sest seegi sõna võib kedagi riivata.
Lõpuks juhatatakse sünnipäevaline ka pidulaua manu. Millise taldriku taha istet võtta? Ühel on „Kunstniku piibel”, teisel on möllatud ketšupi ja sojaga. Võib-olla päevapraetaldriku taha, selleks pakub kunstnik vorsti ja praemuna, söögiriistadeks aga maalimisnuga ja maalripintsleid. Valik on raske ja maitsed erinevad. Kellele meeldib söök a la Andy Warhol, kellele a la Jackson Pollock.
Et pidusöömine käib ikkagi kunstniku juures, on seinalgi söögiteemalised pildid. Muidugi on neil ka vimka sees, kuidas muidu.
Aide Leit-Lepmetsa sõnul pole ta eriti produktiivne. Enamik maale on nn seisundi- ehk hetkes olemise maalid. Seepärast peab ta maalides tundma sedasama hingeseisundit, mida ta maalil kujutab, aga kiire elurütmi juures pole seda kuigi kerge saavutada ja hoida.
Vahel, räägib Aide Leit-Lepmets, hakkab pilt ise kuskilt ilmuma. Need on eriti õndsad hetked. Kuigi oma pilte müüa ta eriti ei raatsi, ostetakse millegipärast need pildid kohe ära. Tal on siis tunne, et keegi tellis temalt need pildid, tema oli vaid vahendaja.
Näituse kujundas Imbi Kruuv Tartust.
Aide Leit-Lepmetsa unenäolist maailma kunstikooli galeriis saab näha 20. märtsini. Hea tuju on garanteeritud.
Aide Leit-Lepmets avas sünnipäeva puhul näituse. Foto arhiiv
Fotod: Urmas Lauri
Positiivsust igas töös.