Eile õhtul Taeblas peaaegu kolm tundi kestnud raudteearutelul selgus, et täbaraimaks lõiguks oon Lääne-Nigula vallas Palivere lähistele kavandatud õgvendus, mis lõikaks Allikmaa küla mitmel talul suure tüki küljest ära.
Lääne maavalitsuse planeeringute projektijuht Liis Moor selgitas, et teemaplaneeringu esimest eskiisi tutvustati mullu mais, nüüd on ka teist eskiisi maavalitsuse veebilehel avalikkusele tutvustatud ning nii ongi järjega avalike aruteludeni jõutud.
Allikmaa küla Uustalu elanikud Raivo Reinthal ja Meeli Liblik nõudsid Moorilt selgust, miks neid esimese eskiisi arutelule ei kutsutud. „Alustage esimesest etapist uuesti, sest meile pole sellest teatatud,“ ütles Uustalu perenaine.
Liis Moor selgitas, et esimese esikiisi aruteludele kedagi konkreetselt osalema ei kutsutud, sest kavandatud trass kulges toona vanal raudteetammil ning ainsaks uuenduseks oli läbi Taebla kulgev alternatiivne uus trassilõik. Taebla elanikud seda ei soovinud ning sellest on teises eskiisis loobutud. Teises eskiisis on kirjeldatud raudteetrassi, jaamade, raudteeületuskohtade ning toetava taristu (veoalajaamad, parklad, uued teed jne) asukohta.
Raudtee planeeringu koostajad eelistavad Taeblas olemasolevat trassi, säilitatakse ka raudtee ülesõidud ning nii Taeblas, Paliveres kui ka Ristil käsitletakse peatuste projekteerimisel ka kaubaveo võimalust. Jaaknasse ning Nigulasse ei ole uue raudtee peatust kavandatud.
Lääne-Nigula valla maadel on raudteetammist praegu 17 ülesõitu. Kaheksa neist on planeeringu kohaselt kavas sulgeda, kahe sulgemist kaalutakse ning seitse ülesõidukohta jääb alles.
Raudteetrass on suures osas planeeritud vanale raudteetammile, kuid kavandatava 160 kilomeetrise tunnikiiruse saavutamiseks on paiguti vaja kõveraid õgvendada. Lääne-Nigula vallas on suuremad õgvendused planeeritud kunagise Jaakna raudteejaama lähistel ning Palivere külje all Allikmaa külas.
„Peame oma talu maha müüma, sest kui [trassi] õgvendada sada meetrit, läheb kogu meie mets ja allikas ka,“ nentis Uustalu perenaine.
Uustalu pererahvas oli mures, et nende maal paiknev allikas jääb trassiõgvenduse korral teetammi alla. „Meie koplis on allikas olemas, tahame selle taastada,“ ütles Uustalu perenaine Meeli Liblik. „Ja paneme selle muinsuskaitse alla!“
„See [vana] trass on planeeritud aastal 1902,“ põhjendas Läänemaa ärimeeste Koit Uusi ja Veiko Tishleri ettevõtte AS Lääne Raudtee juhatuse liige Rein Riisalu trassiõgvenduste vajalikkust.
Räägu-Uuetoa kaasomanik Priit Pallon sooovis teada, millise seaduse alusel on riigil õigus tema maa kallale tulla.
Liis Moor ütles, et vastavad viited seadustele on eskiisprojekti seletuskirjas olemas.
„Raudtee teeb nii palju inimesi õnnetuks,“ nentis Meeli Liblik.
„Meie huvi pole konflikti üles kütta,“ üritas maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakoonna juhataja Merle Mäesalu teravaks muutunud arutelu rahustada.
„Kellele seda raudteed üleüldse vaja on,“ ütles Allikmaa küla elanik Heinar Korba. „Haapsalu elanike arv väheneb paari-kolmesaja võrra aastas, paarikümne aasta pärast on [Haapsalu] inimestest tühi.“
„Seda tahamegi [raudtee taastamisega] takistada,“ lausus Rein Riisalu.
„Oleme kogu külaga selle vastu,“ teatas Meeli Liblik. „Taastame allika ning hakkame sinna [kavandatava trassiõgvenduse alale] ehitama. Praegu ju võib?“
Lääne-Nigula vallavalitsuse maaspetsialist Sirje Selart selgitas, et Uustalu rahvas osutatud paika siiski ehitada ei saa, sest maakatastris on see määratletud metsamaana. Liis Moor lisas, et planeerigu ajal saab kehtestada ka ehituskeelu.
Priit Pallon tahtis saada selgust, millised on piirangud maaomanikele raudtee ehitamise alal, milliste seaduste alusel neid piiranguid seatakse ning kuidas määratakse piirid raudteetrassi ja maaomanike vahel.
Teiseks probleemseks kohaks võib raudtee planeerimisel Lääne-Nigula vallas kujuneda ka Taebla jaama lähistele kavandatav veoalajaam. Et seda Elektrilevi alajaamaga maakaabli kaudu ühendada, tuleb nõusolek saada maaomanikelt, kelle maadelt maakaabel peaks kulgema.
Raudteega külgneva kinnistu omanik teatas, et tema ei poolda raudtee taastamist ning seetõttu ei luba ta ka mingil juhul elektrikaablit läbi oma maa vedada.
Liis Moor ütles, et trassivaliku kohta saab muudatusettepanekuid veel ka lähiajal esitada. Kõigile ettepanekutele vastatakse. Need ettepanekud, mida saab planeerimisel arvestada, sinna ka lisatakse.
„Mais tuleme uuesti teie ette,“ ütles Liis Moor lõpetuseks.
„Teemaplaneeringu kehtestamine võib olla selle aasta teises pooles,“ ütles Merle Mäesalu Lääne Elule.
Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudtee
- Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudtee teemaplaneeringut koostab Lääne maavalitsus.
- Läänemaal läbib planeeritav raudtee Lääne-Nigula ja Ridala valda ning Haapsalu linna.
- Raudteetrassi pikkus Lääne maakonnas on u 49,5 km ning see kavandatakse maksimaalses ulatuses olemasolevale raudteetammile selliselt, et see võimaldaks projektkiirust kuni 160 km/h.
- Teemaplaneeringu teises eskiisis on kirjeldatud raudteetrassi, jaamade, raudteeületuskohtade ning toetava infrastruktuuri (veoalajaamad, parklad, uued teed jne) asukohta.
- Raudteetrass planeeritakse täies pikkuses elektrifitseerituna koos vajalike jaamade, peatuskohtade ja toetava infrastruktuuriga.
Fotod: Urmas Lauri 
Minu arust on lollus sõita Tallinnast Haapsallu 160km tunnis,Tallinast Tartusse kõlbab peale raudtee remonti sõita kuni 120km tunnis ja Tallinast Haapsallu on palju vähem maad,kui Tallinast Tartusse.
Tuttav talunik rõõmustab Rail Balticu trassi üle, mis lõikab tema maast väikse jupi, sest sellega väheneb PRIA poolt nõutav põllumaa suurus: ei pea toetust tagasi maksma kui tahaks talupidamist lõpetada.
Kindlasti tuleks raudtee teha,hoolimata sellest,et majanduslikult see end iial ära ei tasu. sest nii saab hr. Taal raudtee muldkeha uuesti mõne miljoni euri eest riigile tagasi müüa ja kohalikud tööd. Ning kindlasti prindin ma kõik kommid välja,et lõppeks kord tsensuur LE s. Ka viisakate arvajate suhtes.Eelmised 5 kommi on külmalt kustutatud.
Ajalugu kordub. Otsige digarist ajalehed aastatest 1902-1904. Samasugune plagin…
Enne kui teha hiigelsuur kapitalimahutus, tuleks viia läbi rahvaküsitlus selle kohta kui suur osa olemasolevast Läänemaa elanikkonnast hakkab kasutama
raudtee teenust.
Kindlasti teha vettpidav tasuvusanalüüs.
Ainult reisijate veoks ei tasu raudtee kunagi ära!
Appi – no on ikka mõnedel ajuehitus ! No pole ainsatki põhjendust miks seda raudteed vaja oleks
Uusil näiteks,tal head plaanid kuidas omale raha tekitada teiste taskust,noh nagu alati ju………………
Lammutame, müüme, äritseme, projekteerime ja jälle ehitame. Kilplased … või on me riigil suured raha ülejäägid?! Mis bussil viga … vähemalt saad vajalikus kohas peale ja maha!
Kui võtta suurusjärguks “paljusid inimesi õnnetuks”, siis teeb see ka müriaadi reisijaid õnnelikuks. Ei saa mitte kuidagi paari trassiäärse asuniku vastuhäält võtta aluseks üldsusele vajaliku raudtee taastamata jätmiseks. Samas ei näe nagu vajadust ilmtingimata 160 km/h järele. Nagu jäi silma kunagistest kommentaaridest: “Olen nõus istuma Riisiperest ka vana Läti diiselrongi peale ja sõitma 80km/h kui vaid saaks rongiga Haapsallu.” Siis tekib juba küsimus aga miks mitte juba 320 km/h? Piisaks täiesti kui ehitada raudtee olemasolevale tammile ja ei jää keegi kellelegi ette. Kes aga midagi on olemasoleva äärde ehitanud või kavandanud, siis on see nende tragöödia kuna ilmselge on olnud… Loe rohkem »
Ärge põdege! Ei tule mingit raudteed!
Muidugi ei tule. Pigem poliitika ajamise ning igasugu uuringutega rahateenimise üritus.
PS. Mis 160km/h me räägime, kui iga 5 km tagant on peatus.
Lõpuks ometi!