Lääne-Nigula vallavanema Mikk Lõhmuse ning valla eelarve- ja raamatupidamise osakonna juhataja Piret Zahkna koostatud analüüsist selgub: ühise omavalitsuse investeerimisvõime oleks väga väike, et mitte öelda olematu. Zahkna ja Lõhmuse analüüs ütleb, et ainsad omavalitsused, kes pole end tühjaks laenanud, on Ridala ja Lääne-Nigula.
Lääne-Nigula vallavolikogu tegi mullu novembris ettepaneku läbirääkimiste algatamiseks Noarootsi, Nõva, Martna ja Kullamaa volikogule haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks. Kõik ettepaneku saanud volikogud on andnud nõusoleku läbirääkimiste algatamise osas, kirjutavad Mikk Lõhmus ja Piret Zahkna analüüsi sissejuhatuses.
Jaanuaris tegi Kullamaa vallavolikogu ettepaneku läbirääkimiste algatamiseks kõikidele Lääne maakonna volikogudele ning lisaks Märjamaa volikogule.
Sellest johtuvalt vaadeldakse käesolevat analüüsi kahest vaatevinklist
- Läänemaa tervikuna
- Põhja-Läänemaa (Lääne-Nigula, Noarootsi, Martna, Nõva).
Analüüsi perioodiks on valitud 2006-2016.
Pikema perioodi lõikes vaadeldakse rahvastiku ja maksumaksjate muudatusi. Lühema perioodi (2015-2016) jooksul analüüsitakse omavalitsuste finantsnäitajaid. Mineviku ja oleviku tundmine annab taustinfo, millised on omavalitsuse trendid ja võimekus tulevikus.
Teine võimalus tutvuda omavalitsuste võimekusega on vaadata tulevikku ja saada vajalik info eelarvestrateegiatest. Praktika on näidanud, et eelarvestrateegiad on unistuste ja võimaluste mängutabel. Lääne-Nigula valla kogemustest võib tuua järjest näiteid, kuidas plaanitakse iga-aastaselt suuri investeeringuid ja kohustuste suurenemisi, mis lükkuvad edasi vallast endast mitte olevatel põhjustel (projektide avanemised venivad).
Analüüs on jaotatud kolme kategooriasse:
- kümne viimase aasta statistika (rahvaarv-maksumaksjad),
- ühtlustamiskulud (koolide ja lasteaia õpetajad, peamised sotsiaaltoetused),
- finantsolukord (laenukoormus, investeerimisvõime jms).
Analüüs on kättesaadav siit:
Miks eksitada rahvast-Kullamaa valla laenukoormus on 16%-lubatud 60%.Kas on veel mõni vald, kellel on nii madal laenukoormus, vist oli Martna- nii, et Lõhmus ja Zahkna hämavad-häbi-häbi.Rääkida tuleks ikka ausalt, nagu maavanem Neeme Suur seda on Läänemaa valdade volikogudes esinemas käies teinud.
kullamaalane, kui sa ei viitsi seda lisatud analüüsigi lugeda, siis ära aja teistele kärbseid pähe. vt tabel 6- Kullamaa koormus on 11%. ja muideks – 60% koormus ei tähenda, et nii palju oelks võimalik laenu võtta- laenu tuleb ka teenindada ja teenindamise võime on Kullamaal vilets.
Pole mòtet sonida mingist ùhisvallast. Asjal pole mingit kasutegurit ning vallaelanike arvamus pole linnahàrradele enam oluline. Kaob vòimalus ise kohalikke asju otsustada ning investeeringud làhevad eelkòige keskusesse. Tegu on lihtsalt sotside ja reformi pùùdega vahendeid valimata vòim oma kàtte koondada.
Lõhmus nüüd siis analüüsib!!! Aga enne oli tulihingeline liitumis pooldaja. Põhjus selge,tema koht kaob. Aga loodame veel volikogu tervele mõistusele homme.
Jaak, Sa unustad, et Lääne-Nigula algatas Põhja-Läänemaa ühinemise juba septembris või oktoobris. Siis kui maavanema ettepanekut ei olnud veel kuskil.
Gümnaasium Taeblasse ikka tagasi ja terve Läänemaa ühisvallaks!
Nigula vaatab ise,kellega ühineb,peaasi,et koolimaja ehitatud saaks?
tõele silma