0

Lääne-Nigula analüüs põrmustab Läänemaa suurvalla

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

lel1602001

Vastasseis

„Aga ainult laenurahale investeerimisvõimet üles ehitada ei ole jätkusuutlik ja puudub see efekt, mida haldusreformiga saada tahetakse.” Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus „Neil omavalitsustel, kelle otsusest ka teised sõltuvad, ei ole mõistlik teisi valikuvõimaluseta jätta. Ühine omavalitsus maakonnas on variant, mis väärib kaalumist.” Lääne maavanem Neeme Suur

Kolmapäeval koguneb Lääne-Nigula vallavolikogu, kes ütleb suure tõenäosusega „ei” tervet maakonda ühendava suurvalla loomisele.

„Volikogu liikmetel on õigus teha igasuguseid otsuseid, aga meie analüüsi põhjal on minu isiklik veendumus, et praegu ei ole õige sellises suunas minna. Volikogu haldusreformikomisjon on soovitanud öelda „ei”,” ütles Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus.

Ühisvalla loomise algataja on Lääne maavanem Neeme Suur. Ettepanekuga on nõustunud 10 omavalitsusest kolm: Kullamaa, Vormsi ja Lihula. Oma vaoshoitud suhtumist on ettepanekusse väljendanud ka Haapsalu linnapea Urmas Sukles.

Suur saatis reedel Läänemaa omavalitsuste poole uue pöördumise, paludes neilt, et need nõustuks läbirääkimistega. „Maakonna tulevikku ei määra see, mitu inimest saab end vallavanemaks nimetada. Maakonna tuleviku määrab see, kas kõik teised inimesed leiavad põhjuse maakonnas elada,” kirjutas Suur.

Suure peamine argument on, et Läänemaa peab ühinema, suutmaks seista konkurentsiheitluses Tallinnaga. „Ühine omavalitsus annaks lootust, et olulised asjad maakonnas saavad tehtud,” märkis Suur.

Lõhmus ning valla eelarve- ja raamatupidamise osakonna juhataja Piret Zahkna koostatud analüüs paraku Suure üleskutset ei kinnitanud. Sellest selgus hoopis vastupidine: ühise omavalitsuse investeerimisvõime oleks väga väike, et mitte öelda olematu.

Kuigi analüüs seda otsesõnu ei ütle, on selge, et maakonna ressurss läheks Haapsalu elushoidmisele.

Zahkna ja Lõhmuse analüüs ütleb, et ainsad omavalitsused, kes pole end tühjaks laenanud, on Ridala ja Lääne-Nigula. Analüüs leiab, et kogu maakonda ühendava suurvalla tegemine läheks esiteks teenuste ühtlustamise tõttu väga kulukaks, samuti ei tekiks haldusreformi eelnõus väga olulise argumendina kasutatud investeerimisvõimekuse kasvu.

„Kui me arvestame välja ühinenud omavalitsuse netotulemi – lahutame iga valla tuludest jooksvad kulud ja laenude teenindamise kulud – ja liidame need kõik valdade kaupa kokku, tuleb välja, et puhast raha jääb järele üsna napilt. Aga selle sama raha eest tuleb pärast ühinemist korraldada teenuste ühtlustamine. Kui me neid kulusid vaatame, siis on tegemist väga suurte summadega,” selgitas Lõhmus.

Analüüsis on nimetatud õpetajate ja lasteaiaõpetajate palk ning sotsiaaltoetused, mis on kõik tundlikud teemad, kuid neile lisaks on veel terve hulk valdkondi, kus tuleks läbi teha täpselt sama protsess.

„Näiteks kui Lihula pakub lastele tasuta lasteaiatoitu, siis sama praktika ühendvallas tähendaks hinnanguliselt saamata tulusid 151 000 eurot aastas. Selliseid näiteid võib tuua igast valdkonnast,” ütles Lõhmus ja lisas, et ühinemise korral eeldavad kõik vallad ikka, et olukord neil ei halvene. Lõhmus ütles, et selleks kõigeks on küll ette nähtud neli aastat üleminekuaega, aga kui riigi poolt põhimõttelist omavalitsuste rahastamise muudatust ei tule, siis tema küll ei näe, kust tekiks ühinenud omavalitsusel investeerimisvõimekus.

„Investeerimisvõime peaks olema ühinemise põhiline eesmärk, aga kui panna kokku terve Läänemaa, siis on see olemas üksnes laenude põhjal. Aga ainult laenurahale investeerimisvõimet üles ehitada ei ole jätkusuutlik ja puudub see efekt, mida haldusreformiga saada tahetakse,” rõhutas Lõhmus. Ta märkis, et muidugi on võimalik suurvald jõuga ära teha, aga sellega kaasnevad otsused oleksid väga karmid – tuleb leida võimalused küllaltki suureks kulude kärpimiseks. „Ma arvan, et selleks ei olda valmis,” nentis Lõhmus.

Küll aga näeks ühinemine investeerimisvõimekuse kontekstis vägagi optimistlik välja siis, kui ühineksid Lääne-Nigula, Noarootsi, Martna ja Nõva ehk Põhja-Läänemaa.

Eelmise aasta andmete põhjal tuli 68,13 protsenti maakonna investeerimisvõimekusest Põhja-Läänemaalt. Läänemaast moodustab aga viimase rahvaarv vaid 28,78 protsenti. Nii märgitaksegi analüüsis, et Põhja-Läänemaal oleks võimekust tunduvalt enam kui Suur-Läänemaal.

„Mul oleks hea meel näha eri analüütikuid ühe laua taga kõrvutamas oma andmeid, arvutusi ja nende tulemeid. Kui analüütikud lõpuks üheskoos peaga noogutavad, et jah, tulemused on õiged, siis võime ka meie kinnitada, et tulemused on õiged,” märkis Suur.

Ka on maavanem seda meelt, et Lääne-Nigula ei tohiks rutata suurvalla mõtte hülgamisega.

„Et saaksime langetada oma otsused täies teadmises, peaks omavalitsused praegu Lääne-Nigulast alustades Kullamaa läbirääkimiste ettepaneku vastu võtma ja kulutama järgmised kolm kuud parima lahenduse leidmiseks,” teatas Suur ja selgitas, et kui praegu öeldakse teistele variantidele kohe „ei”, oleks see lühinägelik.

Teenuste ühtlustamine on kallis lõbu

  • Läänemaa keskmine sünnitoetus on 130 eurot, matusetoetus 142 eurot ning kooliminekutoetus 132 eurot.
  • Sünnitoetuse ühtlustamine kogu Läänemaal läheb hinnanguliselt maksma 37 000 eurot, Põhja-Läänemaal 12 000 eurot.
  • Matusetoetuse ühtlustamine kogu Läänemaal läheb hinnanguliselt maksma 49 000 eurot, Põhja-Läänemaal 16 000 eurot.
  • Koolimineku toetuse ühtlustamine kogu Läänemaal läheb hinnanguliselt maksma 12 000 eurot, Põhja-Läänemaal 3000 eurot.

Allikas: Mikk Lõhmuse ja Piret Zahkna analüüs

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
arvamus
arvamus

Tegelikult on õige, et keegi võtab ette ka pisut numbreid vaadata, mitte loosungitega kaasa minna. Läänemaa ei peaks olema kellegi ambitsioonide rahuldamise teenistuses vaid selliseid asju tuleb mõõta ja arvutada ka. Muidu juhtub nii nagu enamasti Eestis asju korraldatakse. Suured loosungid ees ja tagasntjärele palju tarku, miks ikka asjad ei õnnestunud nagu loosungis lubati. Lääne-Nigula seisukoht ja selleni jõudmine äratab igatahes suuremat usaldust, kui mistahes muud ümmargused jutud.

trackback
Lääne-Nigula pole hiigelvalla loomisega nõus | Lääne Elu

[…] volikogule lühidalt koos vallavanem Mikk Lõhmusega koostatud analüüsi („Lääne-Nigula analüüs põrmustab Läänemaa suurvalla“, LE 16. […]

ju
ju

siis need ei tabanud ära, et tegemist on inimesega kes oskab arvuatada jne protsesse ette näha

Jaak
Jaak

Naljakas et Lõhmus näitab Suurele hambaid liitumise asjus.Suur koos oma sotsidest koosneva Risti kambaga ta ju vallavanemaks panid. Kas ka see liit on kõikuma lõõnud.

odavlend
odavlend

Suur kirjutagu oma teos valmis siis.Ajaloost neid teada-Marx,Lenin ja Hitleri kõned.Siiani mõned loevad,et mõista , mida suurkujud omal ajal mõtlesid õige.

ott
ott

miks peaks kohe kõike ühtlustama ? Ehk 10 aasta pärast. Ja ühtlustamine peaks tähendama keskmisele jõudmist, mitte tippu?

ometi
ometi

Enne võiks hr.Suur doktoripaberid hankida ja kuskil ka midagi asjalikku korda saatnud olla,kui õpetama tulla.Et mahajäänud vallad järjepeale saada,sellele võiks ta võtta oma õla alla panna,mitte sokutada juba vaevaga edasi jõudnud ühendvalla kraesse.Tehku oma tööd ausalt.

wpDiscuz