Eiki Nestor kohtus Haapsalus pensionäridega

Eiki Nestor Haapsalu sotsiaalmajas. Foto: Arvo Tarmula

Riigikogu esimees Eiki Nestor käis Haapsalu sotsiaalmajas, et rääkida saalitäiele kuulajaile pensionist ja vastata küsimustele.

Nestor alustas ligi kahe ja poole tunniseks veninud sõnavõttu tõdemusega, et Eesti pension on väike ja kogu pensionisüsteem lonkab mõlemat jalga. Nimelt võiks Nestori arvates saada iga inimene ise valida aja, millal ta pensionile jääb. „Saan poole aasta pärast 63aastaseks, kuid mina küll veel pensionile jääda ei kavatse. Osal minu klassivendadest on aga tervis juba nii nõrk, et nemad ei saa enam töötada,” tõi Nestor näite.

Nestor rõõmustas pensionäre ka uudisega, et 1. aprillist tõuseb pension umbes 20 euro võrra. „See ei ole mitte ühegi poliitiku või erakonna teene, vaid ammu vastu võetud seadus, mis seob pensionid keskmise palgaga,” teatas Nestor.

Riigikogu esimehe sõnul on tuleva aasta jaanuarist oodata pensionilisa neile, kes elavad üksinda. Riik töötab plaani kallal, et hakata maksma üksinda jäänud pensionärile lisaraha. Seda, kuidas pensionilisa maksmine täpsemalt välja hakkab nägema ja kui suured on summad, selgub Nestori sõnul mõne kuu pärast.

Pärast pikka kõnet pensionidest vastas Nestor ka kuulajate küsimustele. Kirglikult alustati diskussiooni vanadekodu kohtade ja hindade üle. Vanem mees heitis ette, et pension jääb alla 400 euro, kuid koht hooldekodus maksab 700 euro ringis. Nestor teatas selle peale, et säärane ongi üldine hinnatase ja puudu jääv osa on kas kohaliku omavalitsuse või laste tasuda. Ta lisas, et praegune hooldekodude süsteem nõuab muudatusi. „Kui vanuri võimalus sattuda hooldekodusse sõltub kohaliku omavalitsuse võimalustest ja vanuri perearsti initsiatiivikusest, on midagi mäda,” sõnas Nestor.

Nestor ei pääsenud ka küsimustest, mis puudutasid kooseluseadust, pagulasteemat ja riigikogu liikmete arvu. Selgus, et kõige enam olid inimesed mures selle üle, kuidas peaksid last kasvatama kaks meest või kaks naist. „Homoseksuaalsus on haigus, geeniviga, neid ei tohi laste lähedusse lastagi mitte,” kõlas ühe kohaletulnu suust.

Terav arutelu käis riigikoguliikmete arvu üle. Kohaletulnud pakkusid, et see arv võiks olla 51, äärmisel juhul 71. Peamised argumendid selle põhjenduseks olid kulude kokkuhoid ja vähene aktiivsus riigikogu istungitel osalemisel. Nestor põhjendas aga, et riigikogu liikmete arvu vähendamisega kaotaksid eelkõige riigikogu liikmeist koosnevad komisjonid. „Praegu on igas komisjonis esindatud ka väiksema arvu mandaate kogunud erakonnad. Kui riigikogu jääks väiksemaks, kaotaksid väiksemad erakonnad oma koha mitmes komisjonis,” põhjendas Nestor toimivat 101 liikmega riigikogu.

Ta lisas, et kuna rahva hulgas on levinud arusaam, et pooled riigikogulased on tublid ja tragid ning teised laisad rahva raha raiskajad, siis nende arvu poole jagu vähenedes jääksid alles vaid tublid. Tegelikult väheneb nende mõlemate arv poole jagu ja kasuteguriks jääb null.