0

Salajõe ja Silma said uue kaitse-eeskirja

Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Salajõe 001 (urmas lauri) (26)

Salajõgi. Foto: Urmas Lauri

 

Valitsus kiitis täna heaks Salajõe maastikukaitseala ja Silma looduskaitseala uue kaitse-eeskirja kehtestamise.

Esimese määruse eelnõu kohaselt kehtestab valitsus Läänemaal Lääne-Nigula vallas Salajõe maastikukaitseala uue kaitse-eeskirja. Uus kaitse-eeskiri tagab Läänemaa suurima ja esinduslikema karstiala säilimise ning alal leiduvate niiduelupaikade soodsa seisundi. Ala kaitse-eesmärk on muu hulgas ka seal peatuvate rändlindude kaitse, ala kuulub linnuala koosseisus üle-euroopalisse Natura 2000 võrgustikku.

Ala kaitsekord oluliselt ei muutu, endiselt on reostustundlikus piirkonnas keelatud väetiste kasutamine, ehitiste püstitamine ning maaparandussüsteemi rajamine. Täpsustatakse piiranguid metsaraiele, keelatakse uuendusraie, kuid teised raieliigid on kaitseala valitseja nõusolekul edaspidigi lubatud. Täpsustatud on kaitseala piire, näiteks on alalt välja arvatud hoonestatud õueala. Salajõe maastikukaitseala pindala on 16,3 hektarit, sellest eramaad 13,5 hektarit.

Ala on osaliselt kaitse all alates 1964. aastast, kuid kehtiv kaitse-eeskiri pärineb aastast 2001. Osa alast on kaitse alla võetud hoiualana 2007. aastal.

Teise määruse eelnõuga kehtestab valitsus Läänemaal Noarootsi, Lääne-Nigula ja Ridala vallas asuva Silma looduskaitseala uue kaitse-eeskirja. Suures osas on ala olnud kaitse all alates 1998. aastast ning kuulub üle-euroopalisse Natura 2000 võrgustikku. Silma looduskaitsealaga liidetakse sellega piirnevad varem kaitse alla võetud hoiualad ja merikotka püsielupaigad. Lisaks võetakse kaitse alla täiendavalt 501 hektarit kõrge loodusväärtusega alasid ning piiritäpsustuste tõttu jäetakse 34 hektarit seni kaitse all olnud territooriumit alalt välja.

Ala peamine eesmärk on kaitsta rahvusvahelise tähtsusega veelindude rändepeatus-, pesitsus- ja sulgimispaiku. Alal leidub äärmiselt ohustatud linnuliike, nagu väike-laukhani, niidurüdi ja tutkas. Alal on inventeeritud 21 ranniku- ja metsaelupaigatüüpi. Ala laieneb peamiselt roostikualade ja poollooduslike koosluste ning seniseid püsielupaiku ümbritseva metsaala tõttu.

Kaitsekord alal põhimõtteliselt ei muutu, seni hoiualana kaitse all olnud piirkonnas keelatakse üldreeglina linnujaht. Merealal leevendatakse seni kehtinud mootoriga veesõidukiga liikumise üldist piirangut, edaspidi on elektrimootoriga ujuvvahendiga sõitmine lubatud kogu alal ning sisepõlemismootoriga ujuvvahenditega liikumist lubatakse sügisest varakevadeni ning Haapsalu lahe piiranguvööndis aasta läbi.

Silma looduskaitseala pindala on 6695 hektarit, sellest eramaad 2184 hektarit. Kokku on kaitseala sihtkaitsevööndisse täiendavalt hõlmatud 60 hektarit metsamaaga kaetud eramaid. Juhul kui kaitsekord maa sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piirab, saavad maa omanikud taotleda riigilt maa ostmist. Sellega võib kaasneda hinnanguliselt kulu 90 tuhat eurot. Natura 2000 erametsatoetuste täiendav kulu on suurusjärgus 6000 eurot aasta kohta. Kaitse alla võetud täiendavate poollooduslike koosluste tõttu võib suureneda hooldamiseks makstavate toetuste kogusumma 15 300 euro võrra.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz