Juhtkiri: Ametnik ei pea olema külm nagu kala

Kirimäel Rannarootsi lihatööstuse naabruses oleva talu kaevuvesi ei kõlba juua, seda ei saa isegi põrandapesuks kasutada, kirjutab tänane Lääne Elu. Raisus võib vesi olla teisteski selle kandi kaevudes.

Kui Tõnu talu perenaine Kaja Kaldmaa jaanuari viimasel päeval oma murega Lääne-Nigula valla keskkonna- ja kommunaalnõuniku Olev Peetrise poole pöördus, sai ta ametnikult kärme vastuse. Kahjuks ei olnud selles peale kiire reageerimise midagi lohutavat. 

Peetrisel on õigus ega ole kah, kui ta ütleb, et vald ei saa kiiresti midagi ette võtta. Vallavalitsus ei pea tõesti tõttama uut puurkaevu puurima, aga vallaametnik peaks mõistma tema poole pöördunud inimese muret. Tavakodanik ei pruugi neis oludes teada, kust abi otsida, kelle poole pöörduda. Mis on tema õigused ja kohustused, mida saavad teha vallavalitsus ja keskkonna eest seisjad. Küll aga peaks seda oskama öelda  keskkonna- ja kommunaalasjade ajamiseks palgatud nõunik.

Teiseks. Kui vallavalitsus ei pea kodanikule puurkaevu puurima, siis Peetris keskkonnanõunikuna pidanuks reageerima keskkonnareostuse ohule. Kirimäe lihatööstus on suur ja vallale elutähtis ettevõte, aga võimaliku põhjaveereostuse ees ei saa valla kommunaalnõunik silmi kinni pigistada.

Vallajuhid võivad teha head tööd, mõelda välja ja viia ellu suurejoonelisi plaane, aga sellest ei ole mitte midagi kasu, kui vallaametnikud ei saa elanikega läbi, ei mõista nende muret ega kanna endas siirast soovi inimesi abistada.

Kui talu salvkaev on pererahvast truult üle 80 aasta teeninud, miks peab siis pererahvas ühtäkki hakkama uut kaevu ehitama.

Seda enam, et kui suure lihatööstuse reoveepuhasti on juba aastaid levitanud hingematvat lehka, peab ettevõte kiiremas korras asjad korda tegema. Jällegi, vallavalitsuse asi on hoolitseda, et see ka nii läheks.