0

Asjatundjad arutavad majandamise võimalikkuse üle Eesti saartel

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

vormsi urmas lauri

Vormsi. Foto: Urmas Lauri

Täna Kuressaares peetaval keskkonnaameti, Eesti Saarte Kogu ja Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) Kuressaare kolledži korraldatud seminaril arutletakse majandamise võimaluste üle Lääne-Eesti saarte looduskeskkonnas, teatas kerskkonnaamet.

Seminaril "Lääne-Eesti rohelised saared. Saarte koostöö eile, täna, homme" arutletakse, kuidas Lääne-Eesti saareelanikud saaksid majandada saarte õrnas looduskeskkonnas nii, et neil oleks huvi saartele jääda, seal säästva arengu põhimõtete alusel tegutseda ja et sellest võidaks ka looduskeskkond, teatas keskkonnaamet oma pressiteates.

Seminaril vaagitakse 25 aasta jooksul saadud koostöökogemusi ning arutletakse, kuidas toetada saarestiku kogukondade jätkusuutlikkust kestliku arengu pilootalana.

1990. aastal andis UNESCO Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitsealale tunnustuse ja vastava sertifikaadi, sellest ajast kuuluvad Vormsi, Hiiumaa, Muhumaa, Saaremaa ja Ruhnu koos ümbritseva merealaga ülemaailmsesse UNESCO võrgustikku.

Saarte kogukondade hea käekäigu ning koostööeelduste loomisega on sama pikalt tegelenud ka Saarte Instituut (tänane TTÜ Kuressaare Kolledž) ning MTÜ Eesti Saarte Kogu.

Lääne-Eesti saarestik kuulub UNESCO valitsustevahelisse programmi "Inimene ja Biosfäär", mis on loodud selleks, et toetada tasakaalustatud arengut, kus arvestatakse võrdsetena nii looduslikke, sotsiaalseid kui majanduslikke faktoreid.

"2014. aasta alguses valmis biosfääri programmiala uus säästva arengu programm ning tegevuskava, mis puudutab väga erinevaid valdkondi, alustades loodusturismist, energeetikast ja elupaikade taastamisest ning lõpetades kogukondade kaasamise ja kultuuripärandi hoidmisega. Üleminek rohemajandusele on võimalik vaid koostöös kohalike elanike, ettevõtjate, kohalike omavalitsuste, riigiasutuste, erinevate teadus- ja haridusasutustega ning ka rahvusvahelisest kogemusest õppides," ütles keskkonnaameti biosfääri programmiala spetsialist Lia Rosenberg.

Saarte ühine probleem on eeskätt nende eraldatus atraktiivsetest kasvupiirkondadest.

Reeglina on enamikul Euroopa Liidu saartest SKT elaniku kohta väiksem kui riigis keskmiselt ning moodustab umbes 3/4 EL-i keskmisest. Eesti saartel on aga see näitaja alla poole.

"Seminaril arutame, kuidas strateegiat rakendada reaalseteks tegevusteks nii rohemajanduse edendamisel kui ka kogukondade kaasamisel. Ning seda just laiapõhiselt, kaasates erinevaid institutsioone nii riigi- kui ka erasektorist,“ lisas Eesti Saarte Kogu koostöönõukogu liige Maret Pank.

Samuti käsitatakse seminaril eeldusi, mis on vajalikud tulemuslikuks koostööks erinevate tegevussüsteemide vahel ning püütakse sõnastada mitmeid ühiseid arengusihte.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz