Šaakalist sai jahiloom

Kaie Ilves

kaie@le.ee

Tõnis Ulmi paigaldatud kaamera silma jäänud šaakal. Kuigi šaakal väidetakse olevat öise eluviisiga, sattus loom kaamerasse miskipärast päris valgel ajal. Foto: Tõnis Ulm

Šaakal Hanilas. Tõnis Ulmi foto

Jahieeskirja muudatus lisas kütitavate väikeulukite nimekirja šaakali.

Šaakal lisati nimekirja keskkonnaagentuuri, keskkonnaameti ja jahimeeste seltsi ettepanekul.

Esimest korda määrati šaakal kui liik Eestis jahikaamerate abil mõned aastad tagasi Läänemaal Hanilas. Alguses arvati, et šaakal on võõrliik, siis aga tegid teadlased kindlaks, et šaakalid on meile levinud looduslikult. Šaakal on oma suuruselt Eestis karu, hundi ja ilvese järel neljas kiskja, kes murrab ka pisemaid koduloomi. Arvestades šaakali kiiret sigimisvõimet ja varjatud eluviisi võib ta ohustada lambaid ja linde.

Šaakal on bioloogiliselt ja käitumiselt lähedane hundiga, šaakalijahil on lubatud kasutada huntide küttimise viise ja  vahendeid, jahiaeg on sama. Šaakalite küttimist ei ole esialgu kavas limiteerida.

Kuna šaakali ökoloogiast on vähe teada, on tema kohta täiendavate andmete kogumine tähtis. Seetõttu tuleb kütitud või surnult leitud šaakalist teavitada keskkonnaametit.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments