Šaakal Hanilas. Tõnis Ulmi foto
Jahieeskirja muudatus lisas kütitavate väikeulukite nimekirja šaakali.
Šaakal lisati nimekirja keskkonnaagentuuri, keskkonnaameti ja jahimeeste seltsi ettepanekul.
Esimest korda määrati šaakal kui liik Eestis jahikaamerate abil mõned aastad tagasi Läänemaal Hanilas. Alguses arvati, et šaakal on võõrliik, siis aga tegid teadlased kindlaks, et šaakalid on meile levinud looduslikult. Šaakal on oma suuruselt Eestis karu, hundi ja ilvese järel neljas kiskja, kes murrab ka pisemaid koduloomi. Arvestades šaakali kiiret sigimisvõimet ja varjatud eluviisi võib ta ohustada lambaid ja linde.
Šaakal on bioloogiliselt ja käitumiselt lähedane hundiga, šaakalijahil on lubatud kasutada huntide küttimise viise ja vahendeid, jahiaeg on sama. Šaakalite küttimist ei ole esialgu kavas limiteerida.
Kuna šaakali ökoloogiast on vähe teada, on tema kohta täiendavate andmete kogumine tähtis. Seetõttu tuleb kütitud või surnult leitud šaakalist teavitada keskkonnaametit.
