Mullu alanud 2,2 km pikkuse rabaraja ehitus on lõppenud, paigaldamata on veel vaid viidad ja infotahvlid.
Uue aasta esimestel päevadel võis rajal käia sadu inimesi. Ettekujutus, et rabarada on koht, kus saab segamatult üksindust nautida, igatahes ei täitunud. Üks seltskond tuli ja teine läks.
Uus rada jälgib endise raja põhja- ehk parempoolset haru ja on edasi-tagasi ligi 10 kilomeetrit pikk. Esmalt tuleb läbi metsa, üle heinamaa ja kraavide kõmpida 2,7 km, et jõuda 2,2kilomeetrisele peaaegu noolsirgele laudteele.
Laudtee lõpus, rabajärvede ääres on suurem puhkekoht. Sinna on kavandatud ka vaatetorn, aga see on järgmise etapi töö. Raja äärde on rajatud kolm puhkekohta, sinna paigaldatakse lähipäevil infotahvlid.
Ehitus läks maksma 87 000 eurot, raja ehitas FIE Riho Keskpaik Pärnu lähedalt Rannametsast. Raha tuli Euroopa regionaalarengu fondist.
Viis koormat puitu
Raja ehitus algas mullu jaanuaris, siis valmis kilomeeter multširada. Riho Keskpaiga sõnul kulus selleks 600 m³ kooremultši. Selleks pidi üks hakkpuiduveok tooma Pärnu palgivabrikust 6 koormat purustatud puukoort. Multši oli vaja puujuurte kaitseks.
Keskpaiga sõnul võinuks kasutada pigem hakkpuitu, sest see on vastupidavam, kuid keskkonnaamet nõudis multši kasutamist.
„Olen palju radasid ehitanud, multš ei ole ennast õigustanud,” ütles Keskpaik.
Laudtee ehitamine algas 20. septembril ja lõppes enne jõule. Pakud laotati rabapinnale ja nende peale kinnitati plangud. Rabas kasutati käsikäru ja just laudtee tarvis ehitatud mootormasinat, et mitte lõhkuda pinnast.
Kahe kilomeetri laudtee tarvis kulus umbes 180 tihu puitu. Keskpaiga sõnul on sellise koguse tarvis vaja vähemalt viit haagisega metsaveoautot. Puit toodi Kestvuspuidu tehasest Paliveres. Käsitsi kooritud ja immutatud pakud on 120 cm pikad, läbimõõt 20 cm ja rohkem.
Keskpaiga sõnul kulus raja tegemiseks 42 tööpäeva, suurem jagu läks laudtee peale. Muuks tööks kulus seitse päeva.
„Mis vanast rajast veel alles oli, selle sikutasime välja,” ütles Keskpaik.
Varemgi laudteid ehitanud Keskpaik ütles, et Marimetsa rada polnud just kõige huvitavam töö. „Ilus on minna, aga et tagasi tuleb tulla sama rada mööda, siis ei ole enam põnev,” ütles Keskpaik.
Keskpaik tänas rabaraja eelmist ehitajat Margus Tänavat. „Tänu temale see rada tehtud saigi,” sõnas Keskpaik. „Kui Margus poleks lubanud oma maad mööda materjali vedada, oleks rada tegemata jäänud.”
Loodus ja ajalugu
„Uus tee peaks 15 aastat vastu pidama,” ütles Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) Lääne-Eesti piirkonna külastusjuht Marju Pajumets immutatud männipuidust laudtee kohta.
Ettevalmistus algas 2009, mil valmis esimene projekt, aga et Keskkonnaamet seda ei kooskõlastanud, tehti uus projekt. Et mitte ohustada rabas pesitsevaid kurvitsalisi jt linde, ei lubanud keskkonnaamet ennistada ringrada.
„Raja võlu on, et ta on mitmekesine,” ütles Pajumets. Raja äärde jäävad vanad lubjavõtukohad ja paemurruaugud. Rada tutvustab soo arenguetappe, rabalaukaid ja rabataimi. Kureselja mägi on vanade tammedega kõrgem soosaarepõndak.
Raja äärde tuleb 13 loodusväärtusi ja paikkonna ajalugu tutvustavat infotahvlit ja kolm pinkidega puhkekohta. Rabajärve ujuma minekuks redelit ei ole.
Marimetsa loodusrada
• 2003 valmis raja esimene 6 km ja 2 vaatetorni. Ehitati KIKi, Margus Tänava ja Risti vallavalitsuse rahaga. Ehitus jätkus KIKi toel aastani 2006.
• 2009 oli matkarada raskesti läbitav ja ohtlik. Valmis raja rekonstrueerimisprojekt.
• 2012. aasta sügiseni oli avatud lõunapoolne remonditud rajaosa, põhjapoolne osa ja vaatetorn demonteeriti.
• 2013 suleti rada külastajaile.
•Risti–Virtsu maantee 3. kilomeetril keerata Rõumalt paremale (vt matkaraja liiklusmärki). 300 m pärast on parkimistasku, matkaraja skeem ja edasi on rada tähistatud viitadega.
• Raja alguses on 2 km pinnaseteed, mis kulgeb mööda kõrgepingeliini alust, seejärel üle heinamaa Marimetsa ojani ja piki ojakallast puhkekohani. Oja kaldal on kuusik. Edasi viib rada üle Kureselja Marimetsa rabasse. Rajal on kolm puhkekohta pinkidega.
• 2016. aasta jaanuari alguses paigaldatakse infotahvlid.
Allikas: Riigimetsa Majandamise Keskus
Fotod: Andrus Karnau
