0

LOETUIMAD LOOD 2015. Haapsallu tahetakse teha erakool

Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Avaldame 2015. aastal Lääne Elu veebis enim loetud uudis- ja arvamuslood.

 

17. märts 2015

Lääne maavalitsuse haridusosakonna nõunik  Mare Tereping Foto Arvo Tarmula

Lääne maavalitsuse haridusosakonna nõunik Mare Tereping. Foto: Arvo Tarmula

 

Praguse kava kohaselt võib tuleval aastal alustada Haapsalus tegevust Maria kool, mis pakub alternatiivi praegustele koolidele.

„Siit ja sealt on kuulda, et Haapsalus pole alternatiivi,” põhjendas uue kooli asutamist algatusrühma eestkõneleja Mare Tereping. Tereping on töötanud Haapsalu kolledžis, praegu on ta Lääne maavalitsuse haridusosakonna nõunik. Terepingi sõnul on Haapsalu küll väike linn, ometi on teistes Eesti väikelinnades erakoolid.

Praeguse kava kohaselt hakkab kool tööle tuleva aasta septembrist ja seal on esimesel aastal vaid üks esimene klass. Iga aastaga tahab kool avada esimese klassi ja jätkab eelmiste klassidega. Kool töötab riikliku õppekava järgi. Kooli eripära on, et tunnid on lõimitud.

Terepingi sõnul ei ole uues koolis 45minutilisi tunde. Üks koolipäev on kui projektipäev, kus tegeldakse mitmesuguste asjadega ja sedakaudu õpitakse.

„Suures koolis on väga raske süsteemi muuta,” ütles Tereping. Keskmised koolid on nii üles ehitatud, et seal on raske tunde lõimida, kuigi see on õppekavas.

„See on suur ja aeglane masinavärk, mis tuksub nii, nagu on aastakümneid tuksunud,” ütles Tereping, kuid ta usub, et kõik koolid õpetavad nii hästi kui oskavad.

Kogukonna erakooli hakkab pidama lastevanemate asutatud mittetulundusühing. Igal aastal on vaja leida vähemalt 14 õpilast, et kool tuleks rahaga toime. Lapsed on Terepingi sõnul suurim küsimus.

„Väga raske on last panna kooli, mida pole olemas, mille kohta ei tea, kuidas ta töötab, kas on ikka hea kool, kas seal on suurepärased tingimused ja õpetajad,” nimetas Tereping hirme, mis võivad lapsevanemaid alguses kimbutada.

Kooli õppemaks tuleb praeguste arvutuste kohaselt 1500 eurot aastas ehk üle 160 euro kuus. Õppemaks oleneb sellest, milliseid toetajaid kool leiab. Praegu ei ole veel ühtki kindlat toetajat.

Võrdluseks on kalleima, Eesti rahvusvahelise kooli õppemaks üle 15 000 euro aastas ehk üle 1600 euro kuus. On ka koole, kus tuleb vanemail igas kuus maksta alla 100 euro, kuid neil koolidel on toetajad.

Koolil ei ole veel oma maja. Silmapiiril on küll üks, kuid selle tarvis on vaja 1,5 miljonit eurot. Üht võimalust näevad asutajad Nikolai koolis, mis jääb kahe aasta pärast tühjaks.

Et väikeses kohas uut kooli luua, tuleb teha palju tööd, on vaja hulk raha ja tugevat kogukonda. Tereping tõi näiteks toomkooli, mis rajati Tallinna seetõttu, et õpilased ei mahtunud enam Vanalinna hariduskolleegiumisse ära. Seetõttu olid neil lapsed, vaja oli vaid ruume ja õpetajaid. Siin on aga vastupidi: on idee, aga lapsi ei pruugi olla.

Kooli asutamise algatusrühma kuuluvad peale Mare Terepingi ka Tallinna ülikooli koolitaja ja Läänemaa ühisgümnaasiumi majandusõpetaja Rea Raus ning õpetaja Mari Kuli.

Kool on oma nime saanud algatusrühma liikmete kolleegi ja õppejõu Maria Tilga järgi, kes on uurinud kasvatust eri kultuurides ja soovinud esivanemate tarkust alles hoida. Jaanuari alguses, mil algatusrühmal tuli mõte luua uus kool, Tilk suri. Siis mõeldigi panna tema vaimse pärandi mälestuseks koolile tema nimi.

Lääne maakonna haridusosakonna juhataja Anneli Vaarpuu ei näe põhjust, miks ei võiks Haapsallu rajada erakooli, kui piisab inimesi, kes on nõus oma lapsed tasulisse kooli panema. Tema sõnul on Läänemaa üks väheseid maakondi, kus pole erakooli.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
kakaputukas
kakaputukas

Siiani kuuse all. Lastega kippuvat kah kitsaks minema.

Mäh?
Mäh?

Kaugel ollakse?

wpDiscuz