Avaldame 2015. aastal Lääne Elu veebis enim loetud uudis- ja arvamuslood.
1. veebruar 2015
Kabrametsa. Foto: Arvo Tarmula
Erich Laasen, kes kasutas mullu suvel Kabrametsa külateel sõitnud seltskonna hirmutamiseks tulirelva, kinnitas Lääne Elule, et soovis teha vaid hoiatuslasu.
Mullu 19. juulil juhtus Ridala vallas Kabrametsa külas intsident, mille sarnast Läänemaal just väga sageli ei juhtu. Õhtusel külavaheteel läks lendu haavlilaeng.
Selles, mis laskmiseni viis ja kuidas see täpselt välja nägi, lähevad aga kannatanute ja püssi kasutanud mehe arvamus lahku. Kohus karistas Laasenit mullu detsembris 6kuulise tingimisi vangistusega 3aastase katseajaga. Laasen kinnitas Lääne Elule, et ei tulistanud tahtlikult auto pihta.
Auto külateel
Tol päeval sõitsid Laaseni naabruses elavate Ekside pere tallu aega veetma kaks noormeest: Gregor Kinkust ja Armo Eks. Politseile antud tunnistuste järgi sõitsid nad talust kella 20 paiku tagasi Haapsalu poole.
Armo Eksi onu Jaak Eksi tunnistuses on kirjas, et veidi valjemini kui tavapäraselt võis selle auto sõit kõlada, sest summuti vajas remonti. Seda, et kruusateel tõsist kihutamist ette tuleb, Jaak ei uskunud. Politseile antud tunnistuses väitis roolis olnud Kinkust, et auto sõidukiirus ei olnud külavaheteel suur, 40 km/t ringis. Laaseni kodust möödudes olid nad näinud tee ääres seismas Laasenit, kel oli käes kaigas.
Laasen aga ütles, et istus oma kodus laua taga, kui järsku oli tema värava tagant kostnud katkise summutiga autost pärinev vali heli. „Nägin, et tõusis õhku soliidne tolmusammas, mis vajus minu õue. Auto pani minema. Käisin korra tiiru õues ära, kõik oli vaikne, ja läksin tuppa. Siis tulid nad tagasi ja täpselt sama lugu,” lausus Laasen.
Laasen ei tundnud ära, et autos on ka tema naabripere liige.
Veidi pärast Laaseni majast möödumist oli Armole helistanud tema isa Enn Eks, kes soovis, et poisid tagasi pööraksid ja ka tema linna ära viiksid. Armo ütles politseile, et kui nad tagasi sõitsid, oli Laasen tulnud teed mööda nende auto suunas. Kinkust kinnitas, et sõitis Laasenist rahulikult mööda ja peatus siis autoga teeservas. Armo oli seejärel Kinkustit hoiatanud, et kardab, mida Laasen, kellega Eksidel on varemgi tülisid olnud, teha võib, ning käskinud tal kiiresti minema sõita. Roolis olnud Kinkusti sõnul võis autoratas siis tõesti korraks ringi käia, aga kivipuruga Laasen pihta ei saanud, sest auto oli olnud murul.
„Läksin tee peale ja üritasin täiesti rahumeelselt seda [autot] peatada. Nad kiirendasid minu suunas, mida võiksin samamoodi võtta tapmisähvardusena. Astusin kähku teepeenrale. Siis nägin, kuidas see asi töötab. Kui autol on ainult esimesed pidurid ja tagumisi ei ole. Auto seisab paigal ja mõlemad rattad siis kaabivad. Sain selle soparahe omale kaela,” viitas Laasen paigalt kiirendanud autost rääkides.
Kui auto oli lahkunud, tõi Laasen enda sõnul kodust reha ja veidi mulda ning hakkas maasse kraabitud jälgi tasandama. Murul olnud ja ülerehitsetud rehvijälgi mainivad oma tunnistuses ka hiljem sündmuskohal käinud politseinikud. Maanteel oli olnud näha rehvitükke.
Laasen oli ühtlasi leidnud pärast auto lahkumist teeservalt õllepurgi, mis tekitas temas kahtluse, et autos võivad olla purjus inimesed. Kannatanute tunnistustest võib aga lugeda, et mingit joomingut Ekside talus ei olnud. „Siis tuli mõte, et ilmselt pole see asi veel lõppenud. Oli näha, et vennad on täiesti karistamatult ülbitsenud,” lausus Laasen. „Läksin tuppa, võtsin püssi, panin padruni rauda ja panin püssi murule maha,” ütles ta.
Sõitjad pääsesid ehmatusega
Kinkusti kirjelduse järgi sõideti Laaseni majast uuesti möödudes väikese kiirusega. Kui auto jõudis maja juurde viiva teega kohakuti, oli põõsa tagant välja astunud Laasen, kellel oli käes püss, millest ta auto poole tulistas.
Koos Kinkusti ja Armoga nüüd autos istunud Enn Eksi tunnistuse järgi olevat olnud püssi ots auto poole, mitte õhus ega maas. Laasen oli Armo Eksi sõnade järgi tulistanud n-ö puusalt.
„Arvan, et hirmutamiseks oleks piisanud vaid lasust õhku, mitte auto suunas,” ütles Enn Eks oma tunnistuses. Kannatanud hindasid laskja kauguseks autost umbes 5 meetrit.
Laasen oli autot kuuldes oodanud põõsa varjus. „Kui nad jälle gaasi põhja lõid, tulin põõsa tagant välja,” lausus Laasen. „Ei saa ikka niimoodi, et sa tuled ja ülbitsed karistamatult.”
„Tegelikult oli niimoodi, et lask sai tehtud maha. Ma ei vaidle vastu, et sealt võis minna [haavleid] rikošetti,” ütles Laasen.
Tema sõnul oleks vanas Sierras olnud praetaldrikusuurune auk, kui selle pihta 5 meetri pealt otsetabamus anda. Sierra tagumisel vasakpoolsel uksel, ratta ilukilbil ja poritiival olid aga värvikahjustused ja mõlgid. Laaseni sõnul on isegi kaheldav, et uksel olnud täke sai tekkida haavlitest.
Laaseni sõnul ei pööratud sellele, kus suunas ta püssipaugu tegi, uurimise ajal erilist tähelepanu, sest kergem kuritegu ehk § 120 järgi tapmisega ähvardamine, mis talle püssi kasutamise eest määrati, sai kaetud ebaseadusliku tulirelva omamise eest määratud raskema karistusega.
„Avalikkusele jääb mulje, et seal on üks selline vend, kes lihtsalt kõmmutab mööduvaid autosid,” nentis Laasen.
Siiski ei vaidlustanud Laasen kohtus, kuidas haavlid autot tabasid. See tähendanuks tema sõnul kordusekspertiisi, mis ei pruugi esialgset süüdistust ümber lükata ning millest lisanduvad kulud jäänuks sellisel juhul ka tema kanda.
Kinkusti tunnistusest võib välja lugeda, et lasu järel anti järsult gaasi ning kihutati Laaseni juurest kiiresti minema. Võimalike vigastuste kontrollimiseks julges seltskond peatuda alles kaugemal. Inimesed polnud õnneks pihta saanud, kuid autolt leidsid kannatanud haavlijälgi.
Relvaluba polnud
Umbes tunni möödudes oli politsei Laaseni kinni pidanud. „Kuna see oli mul ebaseaduslik relv, ütles sisetunne, et nüüd läheb asi pahaks,” lausus Laasen. Tagantjärele nendib ta, et mõistlik olnuks teatada oma kahtlustest teel liikunud masina kohta politseile.
Politsei võttis Laaseni käest ära kaks laskekõlblikku jahipüssi ning laskekõlbmatu Jaapani vintpüssi. Samuti kümme jahipüssi- ja üheksa vintpüssipadrunit. Need olid Laaseni sõnul kuulunud tema isale, kes oli jahimees. „Ma ei ole relvahull, aga maal peaks ikkagi olema igaks juhuks selline asi. Kui midagi juhtub, jõuab politsei alles siis kohale, kui nad saavad vaid fakti konstateerida,” lausus Laasen.
Jaapani vintpüssi, mis polnud laskekõlblik, oli Laaseni isa leidnud omal ajal küla pealt ja andnud pärast püssiluku kahjutuks tegemist selle poisile mängimiseks. „Ikka poistel ju põnev asi,” märkis Laasen. Ka üht jahipüssi polnud Laasen enda sõnul pidanud töökorras olevaks. „Püssil ei olnud pära, kuid ekspertiis leidis, et kui lukud ikkagi töötavad ja raud on terve, on see laskekõlblik,” ütles ta.
Nüüd on Laasenil, kes elatab ennast mesindusest, vaja maksta kohtuga seotud menetluskulud, mis on üle 1000 euro, ja tasuda ka enam kui 300 eurot pihta saanud auto remondikulusid. Kuna tal püsisissetulekut pole, ei nõustunud kohus maksegraafikuga. Laasen peab tasuma nõutava raha korraga. „Jaanuari lõpus kukub tähtaeg. Ei teagi, mis saab,” nentis Laasen.
Tüli on olnud ka varem
Aastate eest oli Erich Laaseni ja Ekside pere vahel tüli Ekside koerte tõttu. Laaseni sõnul olid koerad käinud tema maa peal metsloomi murdmas ja hirmutanud ka tema lapsi. „Siis oli selline asi, et kihutasin ühe sealt minema. Sellest peale ei saa me hästi läbi,” ütles Laasen. Sellele koerale 13 aasta eest vastu käppa laskmine tõi kaasa probleemid seadusega. Ka see relv, mida Laasen siis kasutas, ei olnud registreeritud.
Koertest tulnud tülile viitavad oma tunnistustes ka Jaan, Enn ja Armo Eks, kuid nemad lükkavad ümber võimaluse, et Ekside koerad käisid omal ajal Laaseni maa peal pahandust tegemas. Samuti viitavad nad sellele, et Laasen on olnud oma kodukoha lähedal jalutavate laste peale tõre. Laaseni sõnul on alusetu ka Kabrametsa külavanema Hillar Kruusma öeldu suvel Lääne Elule: Kruusma väitis, et Laasen on autode kütusepaaki suhkrut pannud, sõiduteele kive loopinud ja varemgi püssi paugutanud.
„Mõelge ise, mul oli majas ebaseaduslik relv. Poolteist kilomeetrit eemal elab meil Ridala valla konstaabel. Kui mingi tüüp teeb pauku, siis inimesed kuulevad ja kindla peale nad teataksid,” ütles Laasen külavanema süüdistuse kohta, et ta niisama püssi paugutab.
Artikli kirjutamisel on kasutatud kohtutoimiku materjale.
