Foto: Arvo Tarmula
Lääne maavalitsus kuulutas eile välja küsitluse, et Läänemaa rahvas saaks arvamust avaldada selle kohta, kus rong Haapsalu linnas peatuma hakkaks.
Lääne maavalitsuses on välja töötatud kaks põhimõttelist lahendust, millest kummastki on omakorda tehtud kaks varianti.
Lääne Elu küsis Lääne maavalitsuse raudtee planeeringu projektijuht Liis Moorilt, miks need variandid just sellised said ja millised muutused nendega kaasnevad.
"Planeeringu eesmärk on läbi mängida erinevad lahendused ja valida neist parim. Maavalitsus on varasemalt eelistanud otseläbimurret Rohukülla. Samas on kohaliku kogukonna arvamus üks oluline trassivaliku kriteerium. Küsitluse tulemusi arvestab maavalitsus teise eskiisi koostamisel," ütles Moor.
Variant 1: otseläbimurre Rohukülla
Vana ajaloolist raudteeperrooni ja jaamahoonet selle variandi puhul kasutusele ei võeta. Uue platvormiga peatuskoht hakkaks olema jaamahoonest 85 meetri kaugusel vahetult enne Kiltsi tee maanteesilda. Seal peatuvad nii Haapsallu kui ka Rohukülla sõitvad rongid.
Rohukülla suundumisel ületab raudtee maanteesilla juurest Kiltsi tee, kulgeb läbi Paralepa parkmetsa ja suundub pärast Ranna teega ristumist olemasolevale raudteetammile.
Eesmärk oli panna võimalikult vähe piiranguid eraomandis olevatele kinnistutele. Arvesse on võetud nii praegust hoonestust ja maakasutust kui ka detailplaneeringutega kavandatut, näiteks naftabaasi arendust ja Ungru tee äärde jäävaid linna poolt planeeritud elamukrunte. Selline lahendus otseläbimurde puhul riivab eraomanike huve kõige vähem.
NB! Ranna ja Ungru tee ristmik tuleb selle lahenduse puhul ümber ehitada selliselt, et kahe raudteest ülesõidu asemel tekib üks. Ühtlasi muudetakse Ungru tee trajektoori.
Variant 2: otseläbimurre Rohukülla pluss Haapsalu jaam
Selle variandi puhul on planeeritud kaks peatuskohta.
Tasuvusuuringu järgi on kavandatud nii, et pooled rongid sõidavad Haapsaluni ja pooled Rohukülla. Need rongid, mille lõpp-peatus on Haapsalu, peatuvad Haapsalu ajaloolise raudteehoone juures uuel platvormil. Väga paljud inimesed leiavad, et kui Haapsalul on selline ajalooline raudteejaam olemas, siis peaks ka rong sinna käima. Ka Lääne maavalitsuse hinnangul on mõistlik raudteejaam kasutusele võtta.
Et Rohukülla suunduv rong ei peaks Haapsalu jaamast tagasi manööverdama läbi tupiku ja selle manöövri ajaks ei sulgetaks Kiltsi teed, on mõistlikum kasutada eraldi platvormi jaamahoonest eemal ja otseläbimurret nagu ka esimeses variandis. Rohukülla suundumisel ületab raudtee maanteesilla juurest Kiltsi tee, kulgeb läbi Paralepa parkmetsa ja suundub pärast Ranna teega ristumist olemasolevale raudteetammile.
NB! Ranna ja Ungru tee ristmik tuleb selle lahenduse puhul ümber ehitada selliselt, et kahe raudteest ülesõidu asemel tekib üks. Ühtlasi muudetakse Ungru tee trajektoori.
Kui tihti ja millise graafiku järgi hakkaks rongid Rohukülla sõitma, pannakse paika ettevõtja poolt, kes hakkab neid liine haldama.
Variant 3: Õhtu kalda alternatiiv 1
Ajalooliselt on rong sõitnud Rohuküla poole läbi tupiku. See variant on tupikulahenduse edasiarendus, millega koos tekib ka uus vanalinna teenindav peatuskoht. Samas ei ole vahemaa raudteejaama praeguse asukoha ja Õhtu kalda vahel niivõrd suur, et poleks inimeste jaoks mõistliku aja ja jalavaevaga läbitav.
Rongid peatuksid selle variandi puhul ajaloolises raudteejaamas uuel platvormil. Rohukülla suundumisel ületab raudtee Kiltsi tee, kulgeb umbes 60 m ulatuses mööda raudteetammi kergliiklusteed ja seejärel paralleelselt kergliiklusteega Õhtu kalda tänavani. Peatuskoht on Õhtu kalda tänava ja kergliiklustee ühinemiskohas.
Kuna tegemist on tupikuga, liigub rongijuht peatuses ühest rongi otsast teise.
Õhtu kalda peatusest Rohuküla poole suunduval lõigul ristub raudtee kergliiklusteega ja ületab Jaama oja suudme. Seejärel läbib raudtee Paralepa roostiku ja parkmetsa, ületab Fra Maresse viiva Ungru tee ning suundub siis olemasolevale raudteetammile.
NB! Ungru tee ülesõit Õhtu kalda lahenduste puhul suletakse ja Ungru teele hakkaks pääsema läbi Tulbi ja Ranna tee. Teekond Haapsalu linnast näiteks Paralepa randa pikeneb umbes 650 m võrra.
Raudteetammi kergliiklustee ja raudtee ristumise vältimiseks tuleb kergliiklustee ümber ehitada. Uus kergliiklustee asuks sel juhul maismaa ja raudtee vahel ehk rong ja kergliiklustee kulgeksid kõrvuti.
Kergliiklustee kaotaks osa merevaatest, millega Haapsalu elanikud harjunud on. Eriti juhul, kui jutt käib elektriraudteest, millega käib kaasas kontaktvõrk, mis vaadet piirab.
Linnavalitsus seda varianti ei eelista.
Variant 4: Õhtu kalda alternatiiv 2
Nagu variant 3.
Erinevus seisneb selles, et peatuskoht on planeeritud Õhtu kalda tänava ja Wiedemanni skvääri lähedusse. Variant 4 järgib ka rohkem olemasolevat raudteetammi ehk muuli ja kergliiklustee asukoht nii oluliselt ei muutu – raudtee hakkaks jooksma kohe selle kõrval.
Punktiirjoon tähistab ühte võimalikku marsruuti, mille puhul on arvestatud üksiku eluhoonega kergliiklustee ääres. Eesmärk oli joonistada tehniline lahendus, mille puhul ei jääks see maja kahe raudteekoridori vahele. See variant sisaldab ka umbes 100 meetri pikkust raudteesilda veealal, mis tõstaks oluliselt ehitusmaksumust. Olles kaalutud kõiki plusse ja miinuseid, siis pigem seda varianti ei teostataks.
Linnavalitsus seda varianti ei eelista.
Liis Moor toonitas, et peatuskohad joonistel ei ole meetri pealt ja lõplikult paika pandud. Planeeringuga pannakse paika vaid koridor, kuhu mahuvad kõik raudteega seotud ehitised ja raudtee kaitsevöönd. Peatuskohad määratletakse detailselt ehitusprojektiga.
Lääne Maavalitsus palub kõigilt aktiivset kaasalöömist trassi valiku protsessis. Küsitlusele saab vastata kuni 10. jaanuarini.
Maavalitsus on ka teadlik, et osades arvutites küsitlus ei avane. See tuleneb arvuti veebilehitseja seadistustest ja maavalitsus ei saa paraku selle probleemi osas midagi teha.
Kõigil, kes ei saa küsitlust internetis täita palub maavalitsus oma eelistus saata e-posti aadressil : liis.moor@laane.maavalitsus.ee.
Küsitlusele saab vastata Lääne maavalitsuse kodulehel siin.
Üks küsimus: miks tuleb Haapsalu raudteejaama ehitada uus platvorm?
Vastab Liis Moor
Haapsalu raudteejaama nähakse ette uue platvormi ehitus. Küsitluses toodud joonistel on uus platvorm kavandatud teise ja kolmanda rööpapaari vahele (jaama poolt loetuna). Sellisel juhul ühendatakse platvorm jaamaga silla abil ja ajalooline platvorm säilitatakse praegusel kujul.
Ajaloolise perrooni kasutamine on iseenesest võimalik, kuid eeldab mõningat perrooni ümberehitust. Kuna vana perroon on liiga kõrge, tuleks rööbaste alust pinda 15 cm võrra tõsta ja kontaktvõrgu tõttu tuleks platvormi ka laiendada. Sellisel juhul asuks uus platvorm esimese ja teise rööpapaari vahel. Rong saaks vajadusel peatuda nii ajaloolisel kui ka uuel platvormil. Näiteks mingi ürituse või filmimise ajal saaks jätta ajaloolise perrooni vabaks.
Tänasel hetkel ei ole mõistlik platvormide asukohti väga täpselt paika panna. Pärast teemaplaneeringu valmimist tuleks koostada kogu raudteejaama kompleksile täpsem projekt, mis arvestab nii raudteejaama kui ka muuseumi huvidega.
ärge jamage nende õhtukalda varjantidega.
variant 2 on kõige sümpaatsem ja 1 on ka söödav.
Oot aga miks pole sellist lihtsat kõige loogilisemat varianti, et muidu nagu Variant 1, kuid samasugune Rohuküla suunas tagasipöördekurv oleks nihutatud põhja poole kuni merepiirini, läbi roostiku? Siis saaks kasutada vana raudteejaama ja samas rong ei pea ka sõidusuunda muutma. Ja miks ikkagi tahetakse elektriraudteed ehitada? Elektriraudtee postide, konsoolide, tõmbitsate, plokkide ja trosside virrvarr on esteetiliselt kole ja lisaks muidugi teeb ka kogu projekti ehitusmaksumuse 2 korda kallimaks, lisaks suured ekspluatatsioonikulud (sh. alajaamade tühijooksu-voolukulud). Elektrifitseeritud raudtee on tasuv juhul, kui ronge liigub iga 10-20 minuti järel, mida sealkandis iial olema ei hakka. Seetõttu osutub väike diiselrong hoopiski säästlikumaks ja pole… Loe rohkem »
on olemas, perroon samuti, mida pläägutada?
Unistajad- kes maksab ?? Kui alguses saadakse toetusi (vòib-olla),siis lòpuks maksavad meie lapsed. Ja doteerivad oma maksudest ka need,kes iial rongi ei kasuta. Ning kindlasti suletakse ohutuse mòttes kymnete kilomeetrite ulatuses taradega inimeste ja loomade otsene làbipààs ùle raudteetammi. Selliste kùsitavate otsuste eest peaks otsustajad fùùsiliselt vastutama. Naistel oleks see muidugi kergem ..?
Pooldan varianti nr 2 aga ilma selle lisapeatuseta! Kui teiste variantide puhul saab rong sõita piki kallast edasi, et siis sõita tagasi, saaks ta ju samahästi alati peatuda vanas jaamas ja edasi sõiduks see jupike maad tagurdada, et suunduda Rohuküla poole? Miks sellist loogilist ühe peatusega varianti ei ole?
Tänapäeva muinsuskaitse seisukohast ei tohiks olla mingi probleem vana perroon veidi laiemaks teha, ajalooline pealisehitus jääks ju ikka paika endisel kujul. Pigem on õudne kui ehitatakse eemale uus vanaga mitte harmoneeruv perroon ja vana iludus jääb ikka nukralt seisma.
Kõigepealt võiks taastada raudtee sellisena nagu ta oli- peatus jaama taga. Väga kahtlane, kas see ehitus üldse reaalsusena plaanis ongi- lihtsalt kellegi idee. Kui aga tõesti, siis 2. variant on parim.
kes hakkab rongiga sõitma???Karuott ja Rebane???
Mina ei sõida…
Mina sõidan. Teinekord võtan velo ka ühes.
3. või 4. variant. Õhtukallas on paljudele peatusena vajalik.
Jutt, et kellelegi ei meeldi rongikolin, on muidugi kahtlane. Ja võib ju krundi mujale osta. Palju parem on aga kui uue kodu juures rong hoopis peatub!
arvatavasti ei hakka rongiga sõitma, aga esimene variant ehk otseläbimurre Rohukülla oleks kõige mõistlikum. Teise variandi puhul tekib segadus erinevate platvormidega, mis asuvad teineteisest ebameeldivalt kaugel, eriti vanainimese jaoks. Segadus tekib sellest, et peab teadma, millisel peab just seda konkreetset rongi ootama. Kolmas ja neljas variant on mõttetud.
Kui Rohuküla pikendus tuleks, siis jääb rongitee praegu müüdavate kruntide kõrvale. Pole vist eriti mõnus tunne, kui rongid päeval või öösel akna taga kolistavad.
Ja pealegi ei hakata seda raudteed niikuinii ehitama. Unustage ära kogu see poleemika.
jälle mõne aktivisti unejutud lastele või juhitakse tähelepanu mõnelt skeemitajalt