Soraineni vandeadvokaadid Allar Jõks ja Carri Ginter. Foto: Kadi Kotka
Riigikohus ei võtnud Mihhail Kõlvarti kassatsiooni kaitsepolitsei 2012. aasta kevadel ilmunud aastaraamatus avaldatud info kohta menetlusse ja jõustus ringkonna lahend, mille kohaselt abilinnapea nime avaldamine KAPO aastaraamatus oli seaduslik.
Kaitsepolitseiameti advokaadid Allar Jõks ja Carri Ginter selgitasid, et Tallinna ringkonnakohus leidis oma suvel tehtud otsuses kohtuasjas Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart vs kaitsepolitseiamet, et kapo andmed ja kehtiv seadus õigustasid väärtushinnangute avalikkusele edastamist 2012. aasta aastaraamatu esitlusel,
Kohtus kaitsepolitseid esindanud Soraineni advokaadibüroo partneri ja vandeadvokaadi Carri Ginteri sõnul tõdes kohus, et riiklik julgeolek sõltub haridus- ja integratsioonipoliitika edukusest.
"Venekeelse keeleruumi säilitamisele suunatud poliitika, eriti kui see on varjatud ning langeb osaliselt kokku välisriigi eesmärkidega, ei tööta kaasa venekeelse ühiskonna konsolideerumisele eesti ühiskonda ning võib viia rahvussuhete pingestumiseni ja sellega kaasnevate ohtudeni riiklikule julgeolekule," tõdes Ginter.
Sama büroo partner ja vandeadvokaat, Haapsalus oma karjääri alustanud Allar Jõks märkis, et ringkonnakohus jaatas kaitsepolitseiameti õigust sellisest ohust avalikkust teavitada ja seeläbi ohtu ennetada juhul kui hinnangut ohu kohta riigi julgeolekule saab pidada piisavaks. "Silmas pidades geopoliitilist olukorda, on kohtu seisukoht oluline," selgitas Jõks.
Jõks tõstis jõustunud lahendi tekstis eriti esile lõiku, mis ütleb järgmist: "Ohtu, et välisriik võib proovida värvata mõjuagendiks isikut, kelle huvid ja eesmärgid kattuvad vähemalt osaliselt välisriigi eesmärkidega, on võimalik vähendada või kõrvaldada sellise ohu kohta andmeid avaldades. Riiklik julgeolek sõltub haridus- ja integratsioonipoliitika edukusest ning venekeelse keeleruumi säilitamisele suunatud poliitika ei tööta kaasa venekeelse ühiskonna konsolideerumisele eesti ühiskonda ning võib viia rahvussuhete pingestumiseni ja sellega kaasnevate ohtudeni riiklikule julgeolekule."
"Ringkonnakohtu hinnangul oli KAPO poolt kaebajast lähtuva ohu olemasolu, nagu ka faktid, mille põhjal KAPO sai väita, et kaebaja suhtles Venemaa Föderatsiooni saatkonna esindajaga ning tegutses varjatult eesti õppekeelele ülemineku vastu, tuvastatud. Ja kohus leidis, et selle ohu vähendamiseks või kõrvaldamiseks andmete ja väärtushinnangute avaldamine oli proportsionaalne, arvestades ohu tõsidust, kaebaja tegevuse varjatud iseloomu ja etniliste konfliktide eskaleerumise ohtu, mis võib viia riigi julgeoleku vastu suunatud ohu kasvuni üldiselt.," lisas Ginter.