Hulkurkiisud söövad valdade eelarvet

Igal varjupaigakassil on küll oma lugu, kuid üks asi on neis lugudes kõigil ühine – inimeste hoolimatus. Foto: Merilin Kaustel-Lehemets.

Läänemaa vallajuhtidele teevad meelehärmi summad, mis kuluvad hulkuvate lemmikloomadega tegelemiseks.

Järgmisest aastast muutub ka kodutute loomadega tegeleva Varjupaikade MTÜ leping – kellele kallimaks, kellele odavamaks.

„Meil on sel aastal kodutute loomade peale kulunud neli korda rohkem raha kui varem. Kahel korral on eelarves sellele reale raha juurde pandud ja ikka ei tule välja,” kurtis Ridala vallavanem Toomas Schmidt. „Summa kisub juba 5000 euro kanti,” ütles ta ja lisas, et selle raha eest oleks saanud ju midagi muud teha. Nüüd aga on see kulunud vallaelanike hooletuse tagajärgedega tegelemisele. Peamiselt just kassidega. „Sel aastal oleme pidanud mitmel korral lausa kassikolooniatega tegelema – ikka kümme kassi korraga! Pole ka kindlust, et varjupaigast võetud loom mõne aja pärast jälle üleliigseks ei osutu, viiakse tagasi ja siis saame asja veel kord kinni maksta,” rääkis Schmidt.

Vald on püüdnud koduta kasside eest hoolitseda, et need ripakile ei jääks, sest muidu on neid varsti juba rohkem ja mitte milleski süüdi olevad peremeheta kiisulapsed söövad valla rahakotti veelgi suurema augu. „Inimeste teadlikkus on kasvanud küll selles asjas, et omavalitsus peab hulkuvate loomadega tegelema, aga oma vastutust loomaomanikud ei mõista. Nii see kõik rahalises mõttes meie töölauale kukubki,” nentis Schmidt.

Krõbe hind

Ridalal, Hanilal, Lihulal ja Nõval on leping Vilklas tegutseva Läänemaa varjupaigaga. Sel nädalal said vallad Varjupaikade MTÜ-lt kirja: järgmisest aastast hakkab MTÜ kõikidele omavalitsustele pakkuma ühesugust lepingut, et kõik oleksid võrdses seisus. Uuendusena sisaldab hind püsitasu 0,66 eurot aastas omavalitsuse ühe elaniku kohta.

Varjupaikade MTÜ üldjuht Triinu Priks selgitas, et juba eelmisel ja üle-eelmisel aastal pakuti omavalitsustele ka püsitasulisi lepinguid. „Paljud on sellega kaasa tulnud, sest mõistavad, et varjupaigal on püsikulud. Lisaks on nii omavalitsustel kui ka meil võimalik eelarvet palju paremini planeerida. Osadel läheb teenus isegi odavamaks – valdades, kus on vähe elanikke, kuid tuleb palju loomi,“ selgitas Priks.

Kui püsitasuga lepingut ei ole, on looma hooldamise eest makstav tasu kõrgem. Näiteks üks varjupaigapäev maksab püsitasuga 2,20 eurot, ilma aga 10 eurot. Läänemaal tuleks enamikul omavalitsustest maksta püsitasu alla 1000 euro aastas. Vaid kolm omavalitsust on nii suured, et nende püsisumma oleks aastas üle 1000 euro.

Schmidt tunnistas, et mõte püsitasust tundus esimese hooga võõrastav. „Eks me pea natuke matemaatikat tegema.”

Nõva vallal on püsitasuga leping juba sel aastal. Uus hind tähendaks aga püsitasu hinnatõusu poole jagu. „Esimene mulje oli, et hinnad on üsna krõbedad,” nentis Nõva vallavanem Deiw Rahumägi. Ta märkis, et asi vajab arvutamist, sest püsitasu tuleb maksta sellele vaatamata, kas vald saadab kassipoegi varjupaika või mitte. Samas praegune kord Rahumäele meeldib. „Püsitasu garanteerib, et kui juhtub midagi suuremat, ei lähe kulu üle võlli,” selgitas ta.

Kaheksa kuu jooksul on vald maksnud 20 euro ringis püsitasu ja kõik kulud kokku olid tänu sellele 376 eurot. Ilma püsitasuta oleks see summa olnud kordi suurem. Näiteks mõni aeg tagasi oli keegi visanud oma kassi Peraküla randa. Enne kui vald jaole sai, oli ühest kassist saanud seitse. Eile (reedel – toim.), kui Lääne Elu oli Vilklas pildistamas, tuli Nõva vallast kõne – kümme kassi, tulge järele! Alles aasta tagasi ei jõudnud Nõva vallast varjupaika ühtki kassi.

Inimene vastutab Lihula vallast on sel aastal varjupaika viidud seitse kassi ja makstud ühe kassi ravimise eest, kokku 1160 eurot. Seda on rohkem kui aasta tagasi, mil kulus vaid 354 eurot – kahe koera peale. Leping varjupaigaga on vallavalitsuse laual ja ootab arutamist.

Hanila vallavanem Arvo Peksar kinnitas, et lepingut Varjupaikade MTÜga jätkatakse, ainult mõned tehnilised asjad tuleb üle täpsustada. Peksari sõnul on vald varjupaigaga igati rahul, küll aga häirib teda väga see, mis üldse varjupaiga teenuste vajalikkuse põhjustab – inimeste hoolimatus.

„See läheb vallale päris palju maksma. Kuna riik selleks raha ei anna, siis tuleb see kõik millegi muu arvel. Me näeks hea meelega, et inimesed oleks mõistlikud ja varjupaiga teenust läheks vaja ainult erandkorras. Aga me ei suuda kahjuks inimesi ümber kasvatada,” nentis Peksar. Peksar viitas kuulsale tsitaadile Antoine de Saint-Exupéry raamatust „Väike prints”: „Sa vastutad alati kõige eest, mis sa taltsutanud oled.” „Osa inimesi seda kahjuks ei tee,” lõpetas Peksar.

Kui märkad peremeheta looma

Võtta kohe ühendust kohaliku omavalitsusega. Kui hakata looma toitma, käitutakse tema suhtes kui omanik. Mõne aja pärast ilmselt saab ühest kodutust loomast juba pesakond kodutuid loomi ja olukord läheb kontrolli alt välja. Leitud loomal võib olla kiip, seda peab kindlasti kontrollima varjupaigas või loomaarsti juures. Ei saa eeldada, et kõik loomad on kodutud või hüljatud. Varjupaikade MTÜ