Minister Aasa väitel ei ole omavalitsuste sundühendamine põhiseadusvastane. ARHIIV
Eesti Maaomavalitsuste Liidu (EMOL) volikogu liikmed näevad haldusreformi kontseptsioonis vasturääkivusi põhiseadusega, teatas EMOL.
Minister Arto Aas tutvustas täna Eesti Maaomavalituste Liidu esinduskogule valitsuse kava haldusreformi läbiviimiseks eeloleva poolteise aasta jooksul. Minister kinnitas, et reform viiakse lõpule 2017. aastal ja selle esimene, vabatahtlik etapp kestab 1. jaanuarini 2017. Omavalitsuste vabatahtlikku ühinemist on Aasa sõnul kavas raha ja nõustamisega toetada ning täiendavalt premeerida, kui uue omavalitsuse elanike arv ületab 11 000 elaniku piiri. Alla 5000 elanikuga omavalitsused sundliidab valitsus ilma rahalise toetuseta.
„2017. aasta oktoobris toimuvateks valimisteks peab protsess olema lõpule viidud. Vabatahtlik ühinemine on igal juhul kasulikum,” rõhutas Aas.
Osa omavalitsusjuhte nägi ühinemise sellises toetamises äraostmise märke. Nad viitasid juba liitunud omavalitsuste kogemusele, et pärast liitumist vähenevad eraldised riigieelarvest nt haridusele, ühistranspordile jm. Samuti kõlasid arvamused, et sundühendamine on vastuolus põhiseaduse ja kohaliku omavalitsuse hartaga.
„Sundliitmiste vaidlustamiseks on pind lai ja ma olen kindel, et vaidlustamisi ka tuleb,” ütles Vaivara vallavanem Veikko Luhalaid. „Seetõttu ma arvan, et lihtsam on vältida vägistamise teed ja oodata sellega 2021. aastani, mil on selgunud kõik vabatahtliku ühinemise tulemused.”
Minister Aasa väitel ei ole omavalitsuste sundühendamine põhiseadusvastane.
„Siin võib tõesti olla põhiseaduse riive, mida tuleb vaidluste käigus põhjendada,” lisas ta.
EMOLi esindajad tundsid huvi, kuidas hakkab muutuma omavalitsuste funktsioon ja rahastamine pärast aastatepikkust olukorda, kus need ei ole vastavuses.
„Otsime teid omavalitsusliitude tugevdamiseks, andes neile koos rahaga üle osa omavalitsusliku iseloomuga riiklikke funktsioone,” vastas Aas. „Peale selle läheb ainuüksi haldusreformiga piirkondadesse 75-85 miljonit eurot.”
Aas kinnitas, et võitleb kohalike eelarvete suurenemise eest.
Hiljuti arvustas Raplamaa Omavalitsuste Liidu (ROL) juhatus teravalt vabariigi valitsuse algatatud haldusreformi kava ja tegi valitsusele ettepaneku täies koosseisus tagasi astuda.
„Me ei saa olla rahul keskvalitsuse poliitikaga, mis järjekindlalt eirab kohaliku omavalitsuse põhiseaduslikku õigust otsustada kohaliku elu küsimusi,” märgitakse valitsusele saadetud pöördumises.
ROL tahab enne haldusreformi seaduse jõustamist näha kõigi piirkondade jätkusuutlikku arengut toetavat regionaal- ja omavalitsuspoliitikat, mis tugevdab kohalike omavalitsuste otsustus- ja finantsautonoomiat ning partnerlussuhet keskvalitsusega.
miks KOV-id pole senini ( 24 a.vältel ) kasutanud põhiseaduslikku õigust kohalike probleemide lahendamisel nii , et rahvas ei pidanuks ( ca 100000) minema tööd otsima mujalt maailmast ? Ei ole meelde KOV-idel tulnud omad ÕIGUSED – KOHUSTUSED , VASTUTUS ???
Ajalugu kordub. Kunagi saadeti sunniviisiliselt Siberisse,nùùd ùritatakse sunniviisiliselt liita. Ja praegu teevad seda meie lolli valiku tòttu pukki saanud tùùbid, kes ùritavad kogu vòimu endale saada. Tuleb uus diktatuur ja vaikiv ajastu, nagu Pàtsi ajal. Kohalike asjade otsustusòigus saab olla ainult kohalike kàes !
Meil on üliedukas e-Eesti ja tegelikult tuleks kõik omavalitsused ära kaotada! Las kodanikud suhtlevad riigiga otse!
Terve ülejäänud maailm vahiks lolli näoga pealt.
Kes nüüd järsku enam raha ei taha???