Riigikogu võttis eile vastu tarbijakaitseseaduse uue tervikteksti, mille vastuvõtmise poolt hääletas 74 ja erapooletuks jäi neli riigikogu liiget.
Seadusega keelatakse tarbijale esitatud arve eest tasu küsimine olenemata arve edastamise viisist, mis tuleb tarbijaga eraldi kokku leppida. Tarbija peab saama ise valida talle kõige sobivama viisi arve saamiseks.
Valitsuse algatatud tarbijakaitseseadusega võetakse üle Euroopa Liidu vastav direktiiv tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise kohta ja luuakse võimalus veebipõhise interaktiivse platvormi kasutamiseks internetis tehtud eelkõige piiriüleste ostudega seotud tarbijavaidluste lahendamiseks.
Seaduse näol on tegemist tarbijakaitsevaldkonda reguleeriva seaduse terviktekstiga, milles säilitatakse täna kehtiva seaduse praktikas hästi toimivad põhimõtted, kaasajastatakse norme, mis on ajale jalgu jäänud.
Seadusega kehtestatakse ühtsed kvaliteedinõuded tarbijavaidlusi kohtuväliselt lahendavatele üksustele ning üksuste kvaliteedinõuetele vastavuse hindamise ja tunnustamise kord. Samuti laiendatakse kaupleja kohustust anda tarbijale teavet vaidluste kohtuvälise lahendamise võimaluse kohta.
Parema selguse huvides nimetatakse senine Tarbijakaitseameti juures tegutsev tarbijakaebuste komisjon tarbijavaidluste komisjoniks.
Vaidluse lahendamine tarbijavaidluste komisjonis toimub nii tarbijale kui ettevõtjale tasuta ja otsus vaidluse lahendamiseks tehakse 90 päeva jooksul.
Seadus jõustub 2016. aasta 1. märtsil.
