Sotsiaalministeeriumi kinnitusel ei survesta ministeerium kohalikke omavalitsusi Eestisse toodavaid pagulasi vastu võtma ning püüab hoopis omavalitsustega koostööd teha.
"Soovime kindlasti üle korrata, et ühelegi omavalitsusele ei sunnita midagi peale," ütles sotsiaalministeeriumi meedianõunik Oskar Lepik esmaspäeval BNS-ile.
"See tähendab, et me ei pane paika mingisuguseid kvoote, mis määravad, kui palju pagulasi üks või teine omavalitsus peab vastu võtma. Samuti on oluline märkida, et pagulased jaotatakse üle Eesti koostöös kohalike omavalitsustega," kinnitas Lepik.
Tallinna ajaleht Pealinn väitis esmaspäeval, et valitsus survestab Tallinna pagulasi vastu võtma. "Valitsus paneb Tallinna lihtsalt fakti ette, et me peame võtma vastu vähemalt kolmandiku pagulastest," lausus Pealinnale abilinnapea Mihhail Kõlvart. "Seda põhjusel, et Tallinnas on rohkem töökohti, arenenud sotsiaalsüsteem ja kõige rohkem elamispinda. See koormab aga linnaeelarvet ja linlased pole suureks pagulaste vastuvõtuks lihtsalt valmis," lisas Kõlvart.
Lepiku kinnitusel korraldab sotsiaalministeerium rahvusvahelise kaitse saaja asumise kohaliku omavalitsuse üksusesse, arvestades rahvusvahelise kaitse saaja terviseseisundit, sugulaste ja hõimlaste elukohta ja muid tähtsust omavaid asjaolusid ning pidades silmas töötamis- ja elamisvõimalusi, sealhulgas rahvusvahelise kaitse saajate tasakaalustatud jaotumist riigis.
Elamispinna ja kommunaalkulud kaetakse pagulasele kuni kahe aasta jooksul alates elamisloa väljastamisest, rõhutas Lepik. Kinni maksab need riik toimetulekutoetuseks eraldatava eelarve kaudu. Kui pagulane leiab töö ja on võimeline ise üüri maksma, hakkab ta seda ise tegema. Lisaks igakuistele üürikuludele kaetakse vajadusel ka üürilepingu sõlmimisega seotud kulud, näiteks vahendustasu ja ettemaks. Nimetatud kulud kaetakse ühekordselt sotsiaalministeeriumi poolt, see tähendab, et kui rahvusvahelise kaitse saaja soovib elukohta muuta, siis uue üürilepingu sõlmimisega kaasnevad kulud tuleb tal endal kanda. Samuti kannab sotsiaalministeerium vajalikud tõlke- ja keeleõppekulud.
Pagulased saavad endale ka tugiisiku, kes neid kohanemisel aitavad. Eesti on lubanud vastavalt kokkuleppele teiste Euroopa Liidu riikidega võtta kahe aasta jooksul vastu umbes 550 peamiselt Süüriast pärit sõjapõgenikku.
kuidas siiski on selle absurdselt suure summaga, mis väidetavalt on ette nähtud üüriks immigrantide majutamisel? On selge, et sellest saab ju otsekohe äritsemisobjekt ning sellele tekib kohe suur huvi teatud kihi poolt? Tänaseks on selgitatud ainult seda, et riik ei sekku üürileandja ja immigrandi vahelisse tehingusse – see määratakse kindlaks üürilepinguga ja “riik plekib kõik kinni”. Riiki kui sellist ei ole olemas- on kodanikud ja maksumaksjad, niiet sellele küsimusele ootaks küll vastust, kuna see diskrimineerib selgelt kohalikku elanikkonda ning on ilmselt selgitamatagi selge, et suurendab veelgi elanikkonna hulgas tõusnud vastumeelsust. Tark liider maandab pingeid mitte ei anna hagu juurde.
Uudistest juhtusin kuulma,et kahe lapsega pagulaspere läks kodumaale tagasi just sellepärast,et soovis siit Eestist edasi Soome saada , kuid ei lastud, vist toodi lausa sadamast tagasi.