Noarootsi koolides on joogatundide eestvedajad Kerli Toming (vasakul) ja Kaili Leht. Foto: erakogu
Noarootsi kool ja gümnaasium on ainsad koolid Eestis, kus on joogaõpetus lisatud ainekavasse, seda praktiseeritakse kehalises kasvatuses igas kuus ja huviringis igal nädalal.
Nädalas ette nähtud kaks kehalise kasvatuse tundi on jaotatud üldkehaliseks ettevalmistuseks ja huviringiks. Jooga huviring, mis on õpilastele vabatahtlik, on osutunud üheks populaarseimaks. Nii nagu kõigis teistes kehalise kasvatuse tunniteemades, nii peavad jooga valinud õpilased perioodi lõpus hindele sooritama korrektselt selgeks õpitud päikesetervituse kava ja kevadel ka mõned vastupidavust arendavad joogaharjutused.
Joosta ja palli mängida
Joogatundide eestvedajad on programmiga „Noored kooli” Noarootsi matemaatikat õpetama tulnud Kerli Toming ja kolmandat aastat kehalise kasvatuse tunde andev Kaili Leht. Mõlemad joogatundide juhendajad on kutseoskusega joogaõpetajad. Toming on läbinud enam kui 200 tundi joogakursusi ja täiendanud end Peruus joogagurude käe all. Leht õppis joogat Kundalini Research Institute’is, kus ta tunnustati esimese taseme joogaõpetajaks. „Selle tasemega võin õpetada igas vanuses joogahuvilisi, kuid teisi joogaõpetajaid koolitada veel mitte,” lisas Leht.
Noarootsi koolidesse tõi joogapisiku 4 aastat tagasi Helen Purde, kes tuli Noarootsi gümnaasiumisse kehalise kasvatuse asendusõpetajaks. Olles ise suur joogahuviline, suutis ta jooga huviringi idee koolide juhtkondadele ja ka õpilastele n-ö maha müüa. „Juba samal aastal palus Purde mind appi joogatunde läbi viima,” lausus Leht.
Kevadel arvas osa gümnasiste, et joogat on liiga palju ja selle asemel võiks pigem joosta või palli mängida. Leht lahendas etteheite selliselt, et sügisel ei alustatudki joogat. „Läks paar nädalat mööda, kui need samad, kes kevadel jooga üle nurisema kippusid, tulid uurima, millal hakkame jälle joogat tegema,” sõnas Leht.
Kuna jooga on eelkõige rahustava toimega, kasutatakse joogaharjutusi ka koolitundides. Kui ma näen, et klass on enne kontrolltööd rahutu, siis teeme hingamisharjutusi, õla- ja pearinge. Need rahustavad ja võtavad üleliigsed pinged kiiresti maha, rääkis Toming. Ta tunnistas, et koolitundides võiks lühikesi joogaseansse rohkemgi teha, kuid pahatihti jääb 45 minutist väheks, et mahuka õppekava kõrvalt teha veel joogat.
Näidistund õpetajaile
Toming ja Leht laususid kui ühest suust, et kooli juhtkond suhtub jooga propageerimisse positiivselt. Sügisvaheajal korraldasid joogaõpetajad Toming ja Leht kolleegidele jooga näidistunni.
Kuna mina ja Toming soovisime korraga tundi juhendada, koostasime ainulaadse komplekstunni. Toming alustas Ashtanga stiilis joogaga, mina jätkasin Kundaliniga, rääkis Leht. „Kõigepealt soojenduseks venitused, sirutused ja päikesetervitus, tunni teises pooles tegi Leht nendega pigem hingamisharjutusi ja meditatsiooni,” täpsustas Toming.
Tunni eesmärk oli kolleegidele näidata, et jooga ei ole pelgalt rätsepaistes olek ja mõmisemine, vaid on korralik proovikivi nii vaimselt kui ka füüsiliselt. „Pärast tunniajalist joogatamist olid kõigil otsaesised higised,” sõnas Leht.
Tagasiside kolleegidelt oli parem, kui joogaõpetajad oodata oskasid. Nad mõtlesid kaasa ja esitasid hiljem palju lisaküsimusi. „Osale hakkas jooga niivõrd meeldima, et nad tulid järgmisse täiskasvanuile mõeldud joogatundi,” nentis Toming.
Kui seni harrastati joogat vaid Noarootsi kooli ja Noarootsi gümnaasiumi huviringides, siis nüüd on joogatunnid ka Noarootsi lasteaias. Novembrist hakkavad toimuma iga kuu teisel ja neljandal teisipäeval hommikused joogatunnid Noarootsi kooli võimlas.