Lääne Elu toimetus soovib kõigile isadele ja vanaisadele ja vanavanaisadele ilusat pidupäeva! Olgu see päev nii isadele kui ka lastele, et võtta aega endale ja oma lähedastele. Mõnel päeval aastas võiks kohustused unustada ja tunda rõõmu oma perest.
Isadepäev pärineb Ameerika Ühendriikidest, kus tähistati seda kodusõja veterani William Jackson Smarti tütre Sonora Smart Doddi algatusel esimest korda 1910. aastal. Nüüd on see komme laialt levinud ning Eesti peab seda päeva koos teiste põhjamaadega just nimelt novembris, aasta ühel pimedamal ja kõledamal kuul.
See päev tuletab siis meelde vaprat meest, kes hoolitses abikaasa surma järel üksinda oma laste eest. Neid peresid on Eestiski, kus peab isa laste kasvatamisega üksi hakkama saama. Nagu ka vastupidi, kus isa on mingil põhjusel oma pere jätnud ja lapsed näevad teda pigem pühapäeviti. Isadepäev olgu lepituspäevaks, mil argitülid unustatakse ja andestatakse ning ühiselt aega veedetakse. Kõige olulisem on elus ühiselt veedetud aeg. Kui lapsed on väikesed, siis ootavad tähelepanu nemad. Kui lapsed täiskasvanuks saanud, on omakorda isade kord oodata ja loota, et lapsed leiavad nende jaoks aega. Võetagu siis pühapäeval aega nii isade kui ka laste jaoks.
Emadepäeval on kombeks, et koolides ja lasteaedades pannakse emad ilusasti istuma, pakutakse kooki ja lapsed annavad kontserdi. Isadepäeval eeldavad tavaliselt kool ja lasteaed millegipärast, et isa paneb dressid selga ja läheb kuhugi pimedasse porri müttama. See pidavat olema tore. Kui võrdõiguslikkus on ametlik ideaal, siis selles lihtsas kombes peegelduvad ülihästi tegelikud olud. Isalt eeldatakse, et tema jaksab alati, isegi isadepäeval dressides palli põrgatada. Olgu isadepäev selleks päevaks, mil mõelda, kas surnuks töötamine on mõistlik. Liiga palju tööd teevad ainult rumalad, ütles äsja spordibioloog Kristjan Port.
Lääne Elu toimetus soovib isadele tarkust pere nimel vaeva näha ja peredele nutikust, et isa selle eest tunnustada ning mõnikord ta pehmele diivanile sundida, et lihtsalt olla ja elust rõõmu tunda.
