Lõunanaabrite Airbaltic pääses alles hiljuti Euroopa komisjoni küüsist, saades riigiabi suhtes positiivse otsuse. Samas meie Estonian Airi kohal on see Damoklese mõõk juba üle kahe ja poole aasta, pärssides ilmselgelt igapäevast äritegevust, kirjutab lennuameti endine juht Toomas Peterson.
Estonian Airist neli-viis korda suuremat, kasumit tootvat Airbalticut kapitaliseeritakse 130 miljoniga ja tulevast meie lennukompaniid, mis alustab sisuliselt nullist, umbes 40 miljoniga. Kummal firmal on eelis turukonkurentsis võita?
Arvestades meie turu väiksust ja konkurentsi peaksime uue lennufirma kujundama (hübriid)odavlennufirmaks. Firma lendaks umbes 5–6 ühetüübilise, 70–100-kohalise lennukiga igapäevaselt umbes kümnesse Euroopa sihtpunkti, punktist punkti taktika alusel. Äriplaani üks osa on lühimaalendude allhangete teostamine suurematele lennufirmadele.
Riik võiks jätta erastamata nn kuldse aktsia ehk siis ühe kolmandiku aktsiapakist, tuumikinvestorile ja strateegilisele partnerile kaks kolmandikku. Riik saab oma 34-protsendilise osalusega garanteerida kasvõi osaliselt ühiskondliku huvi igapäevaste lendude vastu Euroopa sõlmpunktidesse.
…valimised,siis on see Air üks põhjustest,miks praegusi valitsejaid mitte valida. Sest alati ülisuures kahjumis oleva firma kõigi maksumaksjate raha eest doteerimine on kriminaalkuritegu ja alatu. Miks peavad tavalised lennufirmad ise hakkama saama? Sest meie pättpoliitikud tahavad odavalt lennata…