Jahta pankrot: Omanike erimeelsused ajasid restorani karile

Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

IMG_0628

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Veskiviigi Trahteri omanikud Kaido Pällo (vasakult) ja Henri Kuusk ning pankrotihaldur Andrus Õnnik ootavad Haapsalu kohtumajas istungi algust. ARVO TARMULA

 

Kui Jahta Resto endise omanikfirma Veskiviigi Trahter OÜ võlausaldajad tasuvad 15 päeva jooksul deposiiti 2000 eurot, läheb ettevõtte pankrotimenetlus edasi, vastasel juhul pankrot raugeb.

Teisipäeval peetud istungil Haapsalu kohtumajas leidis kinnitust, et ettevõte on varatu. Kohtunik Tambet Grauberg kuulas ära Veskiviigi Trahter OÜ osanike ning juhatuse liikmete Henri Kuuse ja Kaido Pällo ütlused, kolmanda osaniku Urmas Lillebachi ja raamatupidaja tunnistused ning asjaosalistele esitas lisaküsimusi ka ajutine pankrotihaldur Andrus Õnnik.

Õnniku sõnul on ettevõttel võlgu kokku üle 36 000 euro, varasid Swedbankis kontol aga vaid 55 euro jagu. Õnnik ütles, et tema hinnangul igasugused ettevõtte tervendamise võimalused puuduvad, ja ta tegi ettepaneku pankrot välja kuulutada.

Ometi jäi kõigile osapooltele ootuspärane otsus tegemata. Nimelt leidis kohtunik, et pankrotihaldur ruttab sündmustest ette, sest istungil selgus, et ettevõtte kontoris on lukustatud seif, ükski osanik aga ei tea, mis rahakapis on, sest seifi võti on kadunud. Kaasosanike sõnul oleks see pidanud olema Kuuse käes, viimane aga väidab, et keegi on võtme tema restoranis rippunud riiete taskust ära võtnud. Mitme nädala jooksul, mil kaks juhatuse liiget esitasid kohtule pankrotiavaldused ja üks juhatuse liige tegi teise kohta politseisse avalduse restoranist kadunud raha pärast, ei leidnud asjaosalised võimalust lasta seif avada.

Niisiis sedastas kohtunik Grauberg, et teeb otsuse pankroti asjus alles pärast seda, kui seifi sisus on selgusele jõutud. Teisipäeva pärastlõunal see toiming ka tehti. Asjaolusid see ei muutnud – ettevõtte finantsseisu seifi sisu ei parandanud. Kolmapäeval tegi Grauberg võlausaldajaile ja võlgnikele ettepaneku tasuda pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti 2000 eurot. Kui seda ei tehta, lõpeb menetlus raugemisega.

Laskumata detailidesse, mida on selles loos ohtralt, koorus kohtusaalis välja järgmine lugu. Kuusk rääkis kohtus, et ettevõttel tekkis maksejõuetus laekumata arvete tõttu. Üks selliseid on tema sõnul Pällo suvise pulmapeo arve.

Lillebach kinnitas, et Kuusk pöördus suve lõpus tõesti tema poole murega, et Pällo ei soovi peo arvet tasuda, vaid tahab selle tasaarveldada laenu arvel, mille oli ta osanikuna ise ettevõttele andnud. Kui Lillebachile see variant sobis, siis Kuusele mitte, sest ta ei pidanud seda sügistalvise hooaja eel mõistlikuks. Lillebachi sõnul solvus Kuusk kahe osaniku otsuse peale ja pärast seda katkesid ka töised kontaktid Kuusega.

Pällo selgitas, et ettevõtte igapäevategevuse juhtimine oli usaldatud Kuusele. Septembri alguses avastas ta raamatupidamises puudusi, mistõttu otsustasid nad Lillebachiga, et Kuusk tuleb ettevõtte juhtimisest kõrvaldada. Nimelt pidanuks restoranil kassaaruande järgi olema arvestatav summa sularaha, seda aga ei suudetud kuskilt leida. Lillebach avastas ka ettevõtte raamatupidamisega tutvudes, et mullu 30. detsembril tema poolt ettevõttele antud 10 000 euro suurune laen ja laenuleping on raamatupidamises arvele võtmata. Selle summa andis Lillebach sularahas Pällo juuresolekul koos lepinguga Kuusele.

Kuusk kinnitas seda kohtus, kuid märkis, et ei tea, miks raha ja leping ettevõtte dokumentatsioonis ei kajastunud, sest tema andis oma teada kõik dokumendid raamatupidajale, nagu alati. Raamatupidaja, kes osutab Veskiviigi Trahter OÜ-le teenust oma ettevõtte kaudu ja on ühtlasi Pällo eksabikaasa, kinnitas, et sai laenulepingu Lillebachi käest alles augusti lõpus.

Pällo ja Lillebach tahtsid Kuuselt aru pärida, kuid kokkulepitud koosolekutele viimane ei ilmunud. 18. septembril otsustasid nad, et edasine koostöö Kuusega pole otstarbekas.

Lillebachi sõnul tahtis ta päästa restorani halvimast ja lõi uue juriidilise isiku, et Jahta Resto saaks edasi tegutseda. Ta ütles pärast istungit Lääne Elule, et tal on toimunu pärast kahju, sest restoran sellest protsessist au ja kuulsust juurde ei võida. „Ma leian, et suured mehed peaksid ise oma asjadega hakkama saama. Täna kohtus räägiti palju selliseid asju, mille me oleks võinud ise koosolekulaua taga ära lahendada, kui kõik osanikud oleksid kohale tulnud. Kui vaja, oleks ehk teinud valjemat häält, kuulanud, mis teistel on öelda, selgitanud ja vajadusel tegevust korrigeerinud. See asi poleks pidanud üldse kohtuni minema.”

 

 

Restoranipidaja pankrot
Veskiviigi Trahteri juhatuse liige Henri Kuusk esitas pankrotiavalduse 18. septembril, ta hindas ettevõtte võlgade suurusjärguks 13 000 eurot.
Juhatuse liige Kaido Pällo esitas pankrotiavalduse 28. septembril, mille järgi on osaühing maksejõuetu. Võlgade kogusumma on üle 36 000 euro.
Samuti esitas Pällo Kuuse suhtes prokuratuurile kuriteokaebuse sularaha kadumise kohta ettevõttest.

Praegu pole teada, kui palju on ettevõte võlgu töötajaile.
 

 

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
tean natuke
tean natuke

Pällo oli küll juhatuses kuid tegeleses puhtalt majanduspoolega- tõi kohale-viis ära, pesud, remont jne. Kogu muu asjaga majandas Kuusk.Jättis kõigile hea mulje ja samas kooris firmast mis võtta andis. Tõmbas naha üle kõrvade nii teistel osanikel kui töötajatel. Aga kahjuks vastutavad nüüd nad mõlemad.Vahe on ehk selles et ühele jäi töörõõm, teisele raha pungil taskud.

kohalik
kohalik

sellisel juhul on tegu väga kahetsusväärse juhtumiga. sel H.Kuusel võiks häbi olla

piinlik lugu
piinlik lugu

Paras seebiooper. Kui vaadata inforegistrist nende tasutud tööjõumakse, siis jahhh, uurida oleks küll ja veel. Aga see ilmselt ei huvita kedagi kui midagi võtta ei ole sealt.

no kuulge mehed
no kuulge mehed
esitate kohtusse avalduse olles eelnevalt sularaha kassa ja kontod tühjaks teinud. Maksku osanikud ja juhatus 2000 eurot deposiidi katteks, mitte ärgu jätku seda kohustust võlausaldajatele. Tõe välja selgitame peaks olema kõigi nende huvides. Seda enam, et üks osanikest on andnud 10000 eurot laenu. Kui ta deposiidi tasumisest huvitatud ei ole, siis tekib küsimus kas ka see laen on “tasaarvestatud”. Artiklist ei selgu, kas Pällo pulmaarve on siis tasaarvestatud või tasumata. Kui see tasaarvestati, siis haldur peaks hindama selle tehingu asjaolusi – kas toimus lähikondse võlausaldaja eelistamine, kas laen oli juba sissenõutavaks muutunud jne. Kui tasaarvestust ei ole teostatud või selle… Loe rohkem »
wpDiscuz