Hunt. VALERI ŠTŠERBATÕH
Martna vallas Kesu ja Saanika vahel ilmus pühapäeva õhtul teele hundikari.
Pühapäeva õhtul kella kaheksa paiku nägi Märjamaa-Haapsalu liinil olnud bussijuht teel kolme hunti. Buss oli just mööda sõitnud Kesu küla sildist, kui juht märkas eemal teepervel loomi, keda ta pidas esialgu koerteks.
„Tasakesi tulin, kaugtuled olid peal, nii 50-60 kilomeetrit tunnis. Siis vaatasin, et kõik on kangesti ühtemoodi, et ei saa olla koerad,” ütles mees.
Lähemale jõudes selgus, et teeveerel on kolm hunti. Üks, kõige suurem, tuli tee peale, vaatas lähenevat bussi, vaatas kaaslasi, ja silkas üle tee paremale poole metsa. Teised kaks, üks veidi pisemat kasvu, ja teine, lahjapoolne, kargasid samuti teele ja hakkasid bussi ees kruusatee peal jooksma.
„See suurem, see oli ehk isane, ja teised võisid ehk olla ema ja poeg, aga ei tea ka,” pakkus bussijuht.
Kaks vähemat hunti jooksid bussi ees 1,5-2 kilomeetrit. Siis kalpsas suurem paremale poole metsa, lahjem aga pani täie auruga edasi. Bussijuht võttis kiiruse maha ja umbes kolm kilomeetrit bussi ees teel jooksnud loom põikas metsa väheke enne Saanika küla silti.
„Paistis, et hakkas ära väsima,” nentis bussijuht.
Bussijuht arvas, et õhtuhämaruses teele sattunud loomad suundusid jahile.
Autojuhina terve Eesti risti-rästi läbi sõitnud mees, kes on viimased seitse aastat töötanud bussijuhina, ütles, et varem pole tema silmad tee peal hunti näinud.
„Kitsi ja jäneseid küll, aga hunti mitte. See oli ikka võimas vaatepilt,” ütles mees.
Umbes viis kilomeetrit enne seda kui teele hundikari sattus, silkas bussi ees jänes.
„See jooksis 55 kilomeetrit tunnis, hundid jooksid 40-50 kilomeetrit tunnis ja lõpu poole see lahjem jooksis 30 kilomeetrit tunnis,” ütles bussijuht.
Kahjuks ei õnnestunud mehel huntidest pilti teha, sest oli hämar ja kaamerat polnud kaasas, küll aga said ehmunud hundipere võidujooksust bussiga osa reisijad.
Jubedad loomad.Päris himutav on suvel marjul käia.
Tulin poest jalgsi ja teepeal panin kolmveerandise viinal päkad silma ,eks jäin veidi teepeenrale aia najale tukastama, ärgates ei olnud toidukoti sisust jälgegi. Keegi oli minu püksi sääred ainult märjaks teinud , samas märkasin et üle kraavi kaks hunti tühjendasid minu toidukoti sisu ja kojujõudes tikus oma sõbralik Muri vägisi mulle kallale .
Ja-Ja müstika
Meile toodi töö juurde paberihunt!
Elan küll kesklinnas, aga kuidagi kõhe on koju minna…
lahe et läänemaale on vähemalt huumor alles jäänud. tükk aega sai naerda siin neid kommentaare lugedes.
Läilaks kiskus juba.
Lihtsa kandis liikus suvel 120 pealine hundikari. Nad on laiad tüübid, kutsuvad endid ööhuntideks. Eelmisel suvel pistsid nad nahka Saaremaa poole sõitnud välismaalastest 15 liikmelise rattamatkajate grupi viie minutiga. Hundid olid nii näljased, et matkajad kadusid huntide lõugade vahele koos rataste ja seljakottidega. Miks hunte nii vähe kütitakse?
muideks Läänemaa 32 pealine hundikari on rekord……Ehmja ligidal pesitseb Taebla ligidal..
tean ka seda juhtumit…-toredad naabrid olid…
Meil tungis 27 pealine hundikari alguses lauta, sõid korraga ära tiine lehma ja vasika, seejärel suundusid hobusetalli, ükski seitsmest suksust ei pääsenud eluga. Pärast talli-talguid ronisid meil köögiaknast sisse, parim sõber koos naise ja lapsega pisteti silme all pintslisse. Lukuaugust ise nägin. Kohutavad loomad. Naaberkülas liikuvat üks 32 pealine kari. Ida-Virumaal pidavat lausa 75-pealised karjad ringi tuhisema.
Mul tuttava sõbral tulid hundid öösel aknast sisse, 2 tükki sõid isa ära ja 1 sõi ema ära.