Metsavana kutsub loodusega suhtlema

Kuldar Kreek. Foto: Enriika Liiv

Kuldar Kreek (54) ehk Metsavana on Tallinnast pärit loodusmees, kes elab viimased kaks aastat Läänemaal, toitub peamiselt metsaandidest, ravitseb ja õpetab, kuidas loodusest väge ja jõudu saada.

„Olen pidevalt metsas, olenemata ajast või ilmast,” ütles Metsavana. Tema sõnul on mets eriline just öösiti, kus lõhnu ja hääli on palju. „Mis seal ikka karta, öösel on metsas väga mõnus.”

Metsavana käib metsas jõudu ja energiat kogumas, jalutamas, mõtteid puhastamas, vahel ka pildistamas. See on tema moodi mediteerimise viis. Metsloomi ta ei karda, sest inimese lõhn on väga tugev ja kui inimene aktsepteerib looma, siis loom ka inimest.

„Ei see hunt niisama murdma tule, kui tal just väga suur nälg pole, ja eks mul ole nuga alati vööl.” Mets on tema sõnul põnev ja muutub iga minutiga, tuleb vaid hästi tähelepanelikult vaadelda. „Iga puu- ja põõsatagune vajab uurimist, alati avastad sealt midagi uut!”

Sööb ja ööbib metsas

Metsavana on metsas elanud ja ööbinud igal aastaajal, teda ei hirmuta paduvihm ega talvine 20kraadine külm. „Kuuseoksa alt leiab kergesti varju ja sooja,” ütles ta.

Ka peamise söögi leiab ta metsast. „Seal on ju peaaegu kõik söödav, alates puulehtedest ja lõpetades juurikatega, tegelikult ei vaja inimene sööki kuigipalju,” avaldas Metsavana.

Ka talvel olevat mets toidukraami täis. Kuuseokastest või võrsetest saab teha vitamiinirikast siirupit, mida sobib tarbida siis, kui energiat ja jõudu väheks jääb. Käokõrva samblikust saab siirupit, mis aitab köha vastu ning on põletikuvastase toimega looduslik antibiootikum. Korjata ja süüa saab kadakamarju.

Praegu peab Metsavana lugu sarapuulehtedest, millel on eriline õline maitse, aga ka sarapuupähklitest, pihlakaist ja palderjanijuurikast. „Palderjanijuurikas on väga hea taim, see on rahustav, põletikuvastane, samuti väga hea seedimisele, aitab isegi laste kõhuvalu ja gaaside vastu,” loetles ta.

Palderjani õisi aga sobib nahale hõõruda, see aitavat igasugu nahahädade nagu näiteks psoriaasi, atoopilise dermatiidi ja allergiate vastu. Kui linnud pole ära nokkinud, võib leida ka leedri- ja lodjapuumarju. Leedripuumarjad on rohke B- ja C-vitamiini sisaldusega ning eeterlike õlidega sobivad viirus- ja külmetushaiguste vastu. Lodjapuumarjad vähendavad valu, on põletikuvastased ja rahustavad.

Enamik tema toidulauast tulebki loodusest. Ka loodusravil on Metsavana peres suur osa. Ise kasvatab Metsavana hanesid, kanu, jäneseid ja kalkunit. „Niisiis on liha ja munad meil omast käest. Vahel ikka käime poes ka, just laste pärast,” ütles Metsavana, kes praegu elab koos naise ja lastega korteris, samal ajal aga ehitab talukohas oma kätega maja.

„Materjali hangin samuti enamikus loodusest, majaehitus on minu igapäevane töö,” ütles ta.

Ravitseb ja suunab

Metsavanaks hakati teda kutsuma tosin aastat tagasi, mil ta pärast teist lahutust metsa elama läks. „Läksin ennast otsima, sealses rahus ja vaikuses sain enda jaoks asjad selgeks,” avaldas ta.

Metsavana nime panid talle külalapsed, kes teda pidevalt metsas avastusretkedel nägid.

Mees ise end ei reklaami, kuid tema juurde satub aina enam hädalisi, kes on kimpus depressiooni, lihasevalude või muude hädadega.

„Minu teadmised on tulnud elust enesest, usungi ainult iseennast – inimene on kõigeks võimeline, kui vaid usku piisab,” ütles ta.

Nii aitab mees hädalisi, suunates nad õigete ravimtaimede juurde, õpetab õigeid harjutusi või teeb punktimassaaži. „Keha rahustab end hõlpsalt ise maha, kui teda õigesti toetada, väga palju oleneb meie mõtlemisest,” teab Metsavana, kes on muuseas olnud mitu head aastat Tiibetis munk.

Tiibetisse läks ta elu keerdkäikude tõttu iseennast otsima, kuid leidis end päriselt meie omas kodumetsas.

Ideaalseks maailmaks peab Metsavana seda, kus pole riigipiire, inimene saab minna täpselt sinna, kuhu ta tahab, ja teha, mida tahab, peaasi et see oleks hea. „Elu ongi mu hobi!” ütles Metsavana ja läks. Ikka metsa, kuhu siis veel.