Üle 25 aasta tagasi ehk 1987. aastal pidi Nõukogude Liitu külastama Portugali parlamendi delegatsioon. Muu hulgas oli kavandatud visiit toonasesse Eesti NSVsse. See kava aga läinuks otsesesse vastuollu lääne mittetunnustamispoliitikaga, kirjutab Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski Postimehes.
Eesti NSV jäi Portugali delegatsioonil nägemata. Eesti skandaalil oli ka sisepoliitiline mõõde, mis päädis Portugalis erakorraliste valimistega. Ent oluline Eesti seisukohast oli siiski, et mittetunnustamispoliitika jätkus, seda isegi ajal, mil Nõukogude Liidus sai veidi vabamalt hingata.
Nüüd aga võtsid kümme Prantsuse parlamendisaadikut kätte ja külastasid Krimmi, mille on okupeerinud ja annekteerinud Venemaa.
Eelmisel nädalal möödus 75 aastat hetkest, mil toonane USA välisministri kohusetäitja Sumner Welles tegi avalduse, millega USA pani aluse oma mittetunnustamispoliitikale. Säärane poliitika kehtis 1991. aastani ehk Baltimaade taasiseseisvuseni. Krimmi mittetunnustamispoliitika juurdumiseks peab maailm silmitsi seisma veel kriisidega Venemaa ja lääne vahel.
Külmas sõjas ei tulnud kellelgi naljalt pähe Moskva sõnu tõsiselt võtta. On ju päevselge, et Prantsuse parlamendisaadikute – kelle poolt on hääletanud ikkagi hulk inimesi – jutt maksab läänes rohkem kui Moskva oma.