Sel laupäeval on Haapsalus palverännupäev, mis algab esindusliku konverentsiga ja lõpeb väikese palverännaku ning õhtupalvuse ehk vespriga toomkirikus.
Hommikul kell 10 Jaani kirikus algav konverents annab võimaluse tutvuda palverännukultuuri kui ühe usulise, kultuurilise ja rändamise fenomeniga. Räägitakse ka Eesti palverännukultuurist, probleemidest ja nende lahendamisest.
„Tahame aastal, mil tähistame juubeliaastat Maarjamaa 800, kutsuda Haapsallu palverännuga tegelevad praktikud ja teoreetikud, et arutada, mis on olnud ja millised on praegused suundumused,” ütles konverentsi eestvedaja, Lääne praostkonna vikaarõpetaja Kristel Engman. „Et tegemist on maailmas, sh Eestis jõudsalt kasvava suundumusega, proovime konverentsil esile tuua selle kultuurilise ja religioosse rändamise mitmesugused aspektid.”
Konverentsi korraldamisel osalevad ka Pirita kloostri sõbrad, kes tegelevad Pirita–Vastseliina palverännutee taastamisega. See teekond on kavas looduses märgistada.
Konverentsil esinejaist märkis Engman teiste seas ka Aldur Vunki, kes on uurinud Eesti keskaegseid palverändureid. Kristi Märk Lihula vallavalitsusest, kes on ise vabatahtlikuna töötanud Hispaanias Santiago de Compostela palverännuteel, kõneleb palverändude tänapäevastest suundumustest.
Darius Liutikas Leedust kõneleb palverännukultuurist oma katoliiklikul kodumaal. Otse Santiago de Compostelast saabub konverentsile Marika Traat, kes on seal varemgi käinud, sh läinud Tartust jalgsi Santiago de Compostelasse Atlandi ookeani rannikul.
Engmanile teadaolevalt ei ole Eestis palverännuteemalist konverentsi varem peetud.
Lääne maakonna keskraamatukogu esitleb eestikeelseid palverändurlust käsitlevaid teoseid ning artikleid.
Palverännupäevale on oodatud kõik, keda see teema huvitab. Et korraldajad saaksid arvestada lõunasöögiga, peaks ennast varem siiski registreerima (www.camino.ee).
Väike palverännak piiskopilinnuses ja vesper toomkiriku ristimiskabelis juhatab sisse sellele järgneva muuseumiöö kirikus.