Imetooted ei pruugi omada imelist ravivõimet

Tihti müüakse laiatarbekaupu lubades, et see ravib erinevaid tervisehädasid. See aga on tarbijate eksitamine ja seadusega keelatud. Võimaliku ravitoime kohta käivaid väiteid võib kasutada vaid ravimitel, sest need kirjeldavad meditsiinilist toimet, mida ei saa olla tavalistel kreemidel, loodustoodetel, ehetel jms.

Tänapäevases kiiresti arenevas maailmas ei ole harv juhus, kui seisatame poeakna ees uurides uut imetoodet või jääb silma huvitav hüplev aknake arvutiekraanil, mis lubab ravida meid terveks kõikidest maailma hädadest, haigustest, peletada eemale surmahirmu ning tervendada või leevendada mõnda haigust. Kas ikka tasub uskuda kõiki lubadusi, mis pakendil või toote juures kirjas on?

Nagu ka vanasõna ütleb, et „kõik pole kuld, mis hiilgab“, nii tuleb ka sellistesse imetoodetesse suhtuda ettevaatusega ning säilitada nii öelda terve mõistus. Tooteid, mis tänapäeval lubavad erinevatest probleemidest lahti saada, on väga laialdaselt: loodustooted, toidulisandid, kristallid,  ehted jne. Näiteks kosmeetika võib tihti olla märgistuse kohaselt põletikuvastane, raviv, tervendav või leevendav. Mõni käevõru aga lubab sootuks ravida unehäireid, kaitsta DNA-d kahjustuste eest ja võidelda vähirakkudega. Sarnaseid väiteid võib kohata ka teistel toodetel. Selliseid väiteid võib kasutada vaid ravimitel, sest need on meditsiinilist toimet kirjeldavad ja neid omadusi ei saa olla tavalistel tarbekaupadel.

Miks ei tasu alati uskuda, et mõni imekreem on raviva toimega ja aitab lahti saada põletikust ja nahahaigusest või et käevõru aitab võidelda vähirakkudega? Sest vastasel juhul võid sa jääda põhjendamatult lootma toote ravivale või muule omadusele ning jätta õigeaegselt arsti poole pöördumata.

Müüja peab tõendama kõik lubadused

Tihti on müüjad arvamusel, et kui sellised sõnad ei ole seotud konkreetse haigusseisundiga või haigusega, siis võib seda kasutada ning see on igati lubatav tegevus. Tegelikkuses see nii ei ole. Arvestama peab, et kõike, mida müüja on toote puhul lubanud, peab ta olema võimeline ka tõendama. Selliste väidete kasutamisel toodetel, mis ei ole ravimid ega meditsiiniseadmed on inimeste eksitamine ning ebaaus kauplemisvõte ja see ei ole seadusega lubatud.

Muidugi on olemas ka erandid piiripealsete toodete näol, kus alati ei ole võimalik koheselt määrata, kas see on ravim või mõni muu toode. Sellistel erandjuhtudel lähtutakse juhtumi põhiselt ning müüja peaks kindluse saamiseks enne toote müüki paiskamist konsulteerima asjakohaste asutustega. Arvesse tuleb võtta toote omadused ja eesmärk.

Väidet „leevendav“ võib samuti mõningatel juhtudel kasutada. Näiteks võib mõnel kreemil olla kirjas, et see leevendab sügelust või kihelustunnet. See aga ei tee tootest koheselt ravimit, sest sügelus või kihelus ei pruugi olla seotud ühegi haiguse või haigusseisundiga.

Hea toode müüb katteta lubadustetagi

Müüjad võivad küsida, mida teha siis, kui originaalpakendil ongi väide, et toode ravib? Sellisel juhul tuleb lähtuda Eesti Vabariigi seadusandlusest, mis keelab selliste väidete kasutamise ning sellekohane väide tuleb tõlkida nii, et see ei oleks eksitav.

Vastutustundlikul müüjal ei ole oma toote paremaks müümiseks vaja kasutada väiteid, mis eksitavad tarbijaid, sest kui toode on hea, müüb see ka ilma nendeta. Müüja peab tagama, et tootel esitatud väidetega jõuaks tarbijateni kasulik, arusaadav ja usaldusväärne teave, et tarbija saaks langetada teadlikke otsuseid ning valida tooteid, mis vastavad tema vajadustele ja ootustele.

Jana Baljutis-Kütt

tarbijakaitseameti kaubandustalituse juhtiv ekspert