Laupäeval esitles üks Eesti tuntumaid ulmekirjanikke Indrek Hargla oma teose „Süvahavva” teist osa Haapsalu Raamatus.
Esitlusel küsitles teda ulmekirjanduse asjatundja Jüri Kallas, kes suutis vestluse luua paeluvalt kaasahaaravaks. Hargla rääkis, kuidas ta saab palju inspiratsiooni Eesti kirjandusmuuseumi arhiivist. Seal olla vahvat ainest paljudele ulmekirjanikele, tema ise on saanud palju ainest nõidade jahtimise kohta. Hargla jutustas, et igal nõial, kes tegutses, oli olemas oma nõiduse raamat ehk manuaal. Nõid siis nõidus ja samalajal kirjutas ülesse nõidused, mis töötasid.
Nii mõndagi Hargla teost kutsutakse etnoulmeks, aga peale ulme kirjutab ta veel õudus- ja kriminaalromaane. Tema raamatud on jõudnud müüki ka Prantsusmaale, Saksamaale ja Soome ja Ungarisse.
„Tõelisel krimifännil läheb üks romaan nädalas,” ütles Hargla. Nõnda tulebki kirjastajail uut ja erakordset kriminaalromaani fännidele välja otsida, nii et isegi ühe Põhjamaa alternatiiv-ajalooline kriminaalromaan huvi pakub.
Ühte kohaolnud kirjandushuvilist huvitas, kas Harglal on ka oma väljakujunenud kirjutamisrutiin, mille peale Hargla vastas, et tal selline range värk ei õnnestu. Tema rutiin on selline, et kirjutab siis, kui saab ning parimaks ajaks on sombused sügispäevad kui elu ja melu toast enam välja ei kisu nii nagu suvel ja kevadel.
Tema jaoks on romaani kirjutamine lihtsam kui novelli kirjutamine, sest romaan ei eelda midagi uut, originaalset. Konkreetselt pühapäeval kui ta aga koju jõuab kirjutab ta hoopistükkis lühijutu.
Ka kaanekujundust peab Hargla tähtsaks ning eriti välismaa raamatupoodides armastab Hargla välja otsida ja osta ilusa kujundusega raamatuid. Kui näiteks Inglismaal ilmub mingi romaan, mida ta tahab lugeda, aga kujundus on kehv, siis ootab ta millal ameerika sama raamatu välja annab, et saada ilusama kujundusega raamatut.
Hargla raamatuesitlusel oli koos huvitava väljanägemisega inimesi, eriti jäid silma torukübarat kandvad inimesed.
„Süvahavva“ triloogia viib lugeja iidsesse Põlvamaa tallu. 2013. aasta sügisel Kanal 2 eetris jooksnud samanimelisest telesarjast alguse saanud „Süvahavva“ romaanitriloogia teise osa peategelaseks on Arnika Ambros, noor neiu ja uus arbuja, kelle ülesandeks on elusaid ja surnuid omavahel kokku viia. Lugeja ees avaneb Süvahavva keerukas ajalugu ning lisaks sellele tuleb talu elanikel tutvust teha ka surmataguse maaga.
