Lääne maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna asejuhataja Liis Moor selgitas, kuidas läheb vallavolikogu pakutus trass Leila külast läbi. Foto: Urmas Lauri
Kullamaal arutati viiendat korda, kuidas peaks kulgema kõrgepingeliin, aga selgusele ei jõutud. Arutelule oli tulnud ligi 40 kinnistu- ja maaomanikku.
Liinikoridori paiknemisele Kullamaa vallas on välja pakutud kaks lahendust. Ühe variandi on esitanud Lääne maavalitsus mullu mais. Kullamaa vallavolikogu seda ei kooskõlastanud ja vedas kaardile oma joone.
Läinud kolmapäeva õhtul peetud arutelul paluti kohalikel ennast tutvustades öelda, kumba koridori nad pooldavad. Hääled läksid pooleks. Kullamaa vallavolikogu väitel on nad jälginud oma liinikoridori kaardile joonistades, et see jääks võimalikult kaugele elumajadest ja paikneks pigem riigi- kui eramaal. Volikogu variandi korral jääb liini 250 m puhvrialale seitse maja. Lääne maavalitsuse variandis on selliseid maju 31.
Maavalitsus on püüdnud võimalikult järgida praegust 110 kV liinikoridori, eelistades põldu metsale. Maantee kõrval kulgeva koridori puhul saab kaitsevööndit ühendada.
Volikogu liinikoridor läheb 10 km ulatuses läbi metsa, mis aga tähendab, et 80 m laiuse kaitsevööndi korral tuleb maha raiuda 70 ha erametsa, riigimetsaga koos aga ligi 74 ha. Maavalitsuse pakutud variandi kohaselt tuleks raiuda vaid 4,1 ha erametsa, riigimetsa sellesse koridori ei jää.
Lääne maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna asejuhataja Liis Moor ütles, et eravalduses metsa raie on kindlasti suur probleem.
Moor selgitas arutelul, et elamud ei tohi jääda liinile lähemale kui 100 m. Moori sõnul näitavad uuringud, et väljaspool 80 m laiust kaitsevööndit ei ole liinil inimese tervisele mingit mõju. Harjumaal on kohti, kus kaitsevöönd on kitsendatud ja liinid asuvad majade vahel, tõi ta näite.
Üle kaitsealuse raba
Kolmapäevasel arutelul räägiti rohkem vallavalitsuse variandist, sest maavalitsuse alternatiivi arutati juba mullu jaanuaris. Mais soovis maavalitsus vallavalitsuselt kooskõlastust, kuid seda ei saanud. Juunis pani vald välja oma variandi. See läheb 10–15 km ulatuses läbi Marimetsa raba ja ekspert, ornitoloog Mati Kose ütles sellele kategoorilise „ei”.
Oktoobri lõpus tuligi vallast uus ettepanek. Seal on kaitseala vähem sees, elektriliin jookseb läbi Marimetsa-Õmma loodus- ja linnuala nii, et võib-olla ei ületa kaitset vajavaid paiku.
Keskkonnaameti Lääne-, Saare- ja Hiiumaa juht Kaja Lotman ütles arutelul, et on selle variandiga päri, aga kui tuleb uut infot, võib see seisukoht muutuda. Kotkauurija Renno Nellis lubaski kahe nädala jooksul esitada oma arvamuse, sest liini mõju võib olla suurem, kui keskkonnaamet arvab.
„Seadusi, mis loodust kaitsevad, on palju, seadusi, mis inimest kaitsevad, vähe,” nentis Kullamaa volikogu esimees ja suurmaaomanik Einar Pärnpuu.
Allkirjad valla vastu
„Mida kodule lähemalt liin läheb, seda rohkem vastu ollakse,” ütles Moor.
Suuremat vastuseisu oli arutelul tunda Kalju, Leila ja Kullamaa külast.
Kullamaa küla elanik Tiit Raimla ütles eile Lääne Elule, et mitu Kalju küla meest on lubanud valla variandi vastu protestikirja kirjutada ja kuuldavasti on kavas hakata ka allkirju koguma.
„Paljud ei teadnud, et volikogu on oma koridori teinud ja volikogu poolt puudus ka igasugune teavitus,” ütles Kullamaa küla elanik Tiit Raimla Lääne Elule.
Tema meelest koostati volikogu variant väikeses siseringis – valla arengu- ja majanduskomisjonis. Raimla pere on üks, kelle elamust jääb liin vähem kui 250 m kaugusele.
Mis saab edasi?
Lääne maavalitsus ootab 14. aprillini arvamusi, ettepanekuid ja põhjendusi, miks peaks elektriliin mujalt minema. „Siis kaalume edasi,” ütles Moor.
Moori sõnul lubab seadus planeeringut vastu võtta ka vallalt kooskõlastust saamata. Moor lisas, et vastasseis vallaga ei ole see, mida tahaks. Läänemaal on lahendamata küsimusi ka Martna vallas.
Et liini rajamisel on mängus euroraha, peaks kokkulepped maaomanike ja omavalitsusega saavutama suveks.
Harku-Lihula-Sindi kõrgepingeliin
Harku-Lihula-Sindi kõrgepingeliin 330/110 kV on üks suuremaid riigisiseseid taristuprojekte, mis läbib 3 maakonda: Harjumaa, Läänemaa, Pärnumaa. Läänemaal läbib liin Ristit ning Kullamaa, Martna ja Lihula valda.
- Praeguse 110 kV õhuliini pikkus on u 170 km. Uus liin püütakse sobitada võimalikult vana liini asukohta.
- Samasuguse 162 km pikkuse Tartu-Viljandi-Sindi õhuliini ehitus läks maksma 34 miljonit eurot.
- Elering tahab kõrgepingeliini ehitushanke välja kuulutada 2016. aastal, liin peaks valmima 2019.
Allikas: Elering
Trassikoridor K 1-3 (roosa joon) on sobiv rakendada, jääb põhiliselt vanasse koridori, vähem kulutusi.
Volikogu poolt pakutud trassikoridoriga (sinine joon) ei ole mõeldav rajada läbi metsade, Marimetsa- Õmma looduskaitse ja linnuala,raba, ja soo. Talude metsaomanikud kaotavad kogu eluks oma metsad!!! Puhast ja puutumata loodust rohevõrgu ala vajavad kõik inimesed, linnud, loomad.
Trassikoridor K VV (tumesinine joon) jätta rakendamata.
Kurb mida teevad antud inimesed seal valla eesotsas. Tõesti peavad ennast nii tähtsaks? Loodan, et võetakse mõistus pähe ja ei kuulata seda valda üldse ja tehakse liin sealt kus oli algul plaanis.
Mets. Ma selleks kasvan,et mind kord raiutakse,ei taha vanaduses mädaneda.
See on uskumatu, et hajaasustusega läänemaal ei leita sellist trassikoridori, et see ei tuleks inimeste kodude kohale ja vahele. Tuleb teha looduskaitse seisukohalt natukenegi järeleandmisi, et leida mõistlik trassikoridori asukoht.
Elering koorib kasumi elektritarbijatelt ja ei soovi maksta maaomanikele liini taluvustasu. Maaomanikele kindlat meelt oma õiguste eest võitlemisel. Einaril õigus, elanikke ei kaitse keegi ja mida muud, kui koli minema nagu praktika näitab.
trass ikka tee äärde siis näeb ka mööduja,et Kullamaa on arengumeelne ja loodustsäästev kus inimesed ei ole kinni oma hirmudes.
tuleb viia solidaarselt iga risti maja hoovist läbi, surekese hoovist 5korda sest ta kõige tähtsam
Mis hääled pooleks läksid,Korpusel läks hääl hoopis ära.
Kaitseme kotkast ja unustame inimesed. Inimesed on esmatähtsad, kellenajal ka vald püsti seisab. Ka Raimla pääseb tänu vallale koju tee on hööveldatud, lumi lükatud. Tänutarbijale on Kullamaal kool, pood , arstipunkt jne. Kui meil pole inimesi on ükskõik kuhu liin tuleb, hetkel tuleb seista inimeste heaolu ja valla arengu eest. Vastasel juhul ongi Raimla siin üksi oma lepikuga. Hea on karjuta kui põhi elukoht on Tallinn ja siin käin ainult nädalavahetustel grillimas. Olgem arukad ja seame esikohale inimesed ja nende heaolu, seejärel kohaliku arengu ja kuskil lõpupoole on mets ja põld. Kainet mõistust ka Maavalitsusele, hea on teha otsuseid kui… Loe rohkem »
Ah, mis sa plärad.