Nukuteatril on sellest aastast alates taas rohkem väljasõite üle Eesti. Üheks juba tuttavaks paigaks, kus etendusi antakse, on Haapsalu kultuurikeskus. Veebruaris ja aprillis annab teater siin neli etendust. Teatri kunstiline juht, näitleja ja lavastaja Taavi Tõnisson kõneleb lähemalt, miks ja mida vaatama tulla.
„Nukuteatris algab selle aasta suvel suur remont, mille järel saame endale uue maja ja uue suure saali. Remondi ajal mängime ajutistes saalides Tallinnas ning sõidame mööda Eestimaad ringi ja mängime neid lavastusi, mida on õnnestunud ilma kvaliteedis kaotamata väljasõidu lavastuseks kohandada,“ kõneleb Tõnisson.
Mida annab ühele teatrile või trupile või näitlejale väljasõit, mängimine "võõras" saalis?
Väljasõit on mõnes mõttes alati ekstreemsus ja väljakutse. Uus linn, uus publik, uus lava ja teistsugused tingimused. Näitleja jaoks on see nagu mugavustsoonist väljaastumine, tegelikult kogu teatri jaoks. See on võimalus kohtuda tundmatuga, näha, mis Eestimaa eri paigus toimub! Veel on selles väike annus missiooni. Oleme ju harjunud oma koduteatris tegutsema, aga kui palju on neid inimesi – lapsi, noori ja täiskasvanud – kes kunagi Tallinnasse teatrisse ei satu. Kui palju on neid inimesi, kel pole veel meie kunstiliigist aimugi. Kui palju neid, kelle viimane kokkupuude nukuteatriga oli möödunud sajandil ja kes ei teagi, kui palju uut ja põnevat selles va nuku- ja visuaalteatri vallas täna toimumas on.
Kuidas last või iseend esimesel külastusel ette valmistada?
Meie teatri eesmärk on tuua vaatajateni head ja väga head lavastused, millel on võime vaatajat üllatada, nende maailmapilti avardada ja puudutada. Meie lavastused on sageli segu plastikast, visuaalsetest elementidest ja draamakunstist, aga seda hirmu, et see kõik on liiga keeruline ja arusaamatu, vaatajad tundma ei pea. Pigem tuleks lihtsalt kohale tulla ja lasta end vooluga kaasa viia! Nukk võib üllatada ja puudutada kõige ootamatumal moel.
Mul on tunne, et lapsed on ses mõttes kohandumisvõimelisemad ja erilist nii-öelda nukumaailma sisselamise ettevalmistust nad ei vaja. Suurele inimesele saan soovitada lihtsalt meelte avardamist ja eelarvamustevaba suhtumist. Millegipärast püsib siiani arvamine, et nukuteater on peamiselt lasteteater. Kui vähegi asja uurida ja vaadata, mis mujal maailmas toimub, selgub, et nukuteater on peaasjalikult noortele ja täiskasvanutele suunatud kunstivorm.
Taavi Tõnisson kommenteerib Haapsalus etenduvaid NUKU lavastusi
"Ajuloputus" (14. aprillil kl 19) on noortele ja täiskasvanutele mõeldud valus-naljakas lugu sõltuvustest. Me kõik oleme kellestki-millestki sõltuvad… nii et äratundmist on ses loos paljudele. Lavastus räägib ühe dirigendi-muusiku tervenemise ja sõltuvusest vabanemise loo. Sõltuvusi, mis on meist igaühele ju nii armsad, kehastavad pärdik-nukud. Soovitan seda lavastust eriti just noortele – mingit moraalijutlust ei peeta ja igaüks on vaba ise otsustama. Lavastuse on loonud kogu nuku- ja visuaalteatrimaailma absoluutsesse tippu kuuluv looja Duda Paiva.
"Rapuntsel“ (etendus 14. aprillil kl 11) on omapärane segu nukuteatri, varjuteatri ja draama elementidest! Kõigil, kes mäletavad originaalmuinasjuttu ja mitte Disney multikat, on palju äratundmist. Kel aga meeles multikas, võiks tulla kaema täiesti teistsugust versiooni samast muinasjutust.
„Puuhaldjate lugu" (etendused 26. veebruaril kl 11 ja 13) on noore näitleja ja lavastaja Mirko Rajase esimene algusest lõpuni isekirjutatud originaalmaterjal. Tegu on imeilusa ja naljakas-helge looga kahe maailma põrkumisest, tasakaalu kaotusest ja selle taasleidmisest. Igaüks meist mäletab oma lapsepõlvest mõnd lugu, kui oldi sõbra või mängukaaslase peale solvunud ning lubati üksteisega enam kunagi koos mängida. Selle loo kaks peategelast on mõnes mõttes lastele sarnased. Nad elavad ja toimetavad sama puu otsas, aga teineteisest ei ole neil aimugi. Kui nad aga lõpuks kohtuvad, lööb see neid rivist nii välja, et nad ei oska kuidagi käituda.