SEB uuringu põhjal koostatud Balti pensionivalmiduse indeks (Retirement Readiness Index) tõi välja olulisi probleemkohti Balti riikide elanike pensioniks valmistumisel. Uuringu tulemuste kohaselt on Eesti elanikud oma Balti naabritest pensioniks rohkem valmis, kuid sellele vaatamata on murekohaks suure osa elanike vähene kindlustatus pensionieas ja vaesusriski sattumise oht.
Indeks iseloomustab Balti riigi elanike pensionivalmidust nelja põhilise parameetri järgi, milleks on pensionialane teadlikkus, usaldus pensionisüsteemi vastu, inimeste tegelik käitumine ja kindlustunne tulevase pensioni suhtes. Eesti pensionivalmiduse indeks (skaalal 0 kuni 100) ulatus 36ni, Leedus ja Lätis oli see vastavalt 33 ja 29. Vaatamata Eesti parimale tulemusele ilmnes 2400 eraisikut hõlmanud uuringus, et pea 50 protsenti Eesti elanikest võivad langeda pensionieas allapoole vaesusepiiri ehk saada pensioni alla 60 protsendi riigi keskmisest palgast. Palgastatistika kohaselt elas 2013. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 358 eurot ja absoluutses vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 205.
SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst: „Prognoosid näitavad, et riiklik pension ja II pensionisammas tagavad eraisikutele 40 protsenti pensionieelsest sissetulekust. Täiendav ehk III pensionisammas, mis tõstaks pensioni asendusmäära 65 protsendile pensionieelsest sissetulekust ja tagaks kodanikele väärilisema pensioni, on jäetud igaühe enda vastutada. Inimesed küll tunnevad vajadust oma pensioniiga kindlustada, kuid erinevatel põhjustel lükatakse sellega seotud konkreetsed otsused edasi. Üks edasilükkamise põhjuseid peitub kindlasti selles, et rahaasjades ei osata teha pikaajalisi plaane ning teisalt usaldatakse vähe olemasolevat süsteemi. Need tegurid koos kiiresti vananeva elanikkonnaga pingestavad ühe rohkem riigieelarvet ja sotsiaalsüsteemi. Tõsi, kohe homme ei juhtu midagi, aga pikemas perspektiivis suureneb probleem iga aastaga.“
Iga teine pensionär saab loota ainuüksi riiklikule pensionile
Suurema tõenäosusega satuvad pensionieas keerulisse majanduslikku olukorda madalama hariduse ja sissetulekuga inimesed, kellel on reeglina pensionini vähem aega, see tähendab, nende pensioniks kogumise horisont on lühem. Kõrgema haridustaseme ja tööalase kogemuse kasvuga suureneb tõenäosus elada pensionieas majanduslikult kindlamalt. Vaesuseohtu langemise põhjustajaks on ka meie kaasmaalaste vähene teadlikkus tulevase pensioni suurusest ja liigne lootus lisatulu saamisele, mis uuringu järgi realiseerub harva. Nii loodavad näiteks Eesti elanikud saada pensionieas lisatulu töö jätkamisest, oma ärist, kinnisvara ja muu vara müügist. Tegelikkuses peab aga iga teine Eesti pensionär toime tulema ainult riikliku pensioniga.
Pensionivalmiduse indeksi uuring valmis SEB tellimusel koostöös turu-uuringute firmaga TNS ning Riias asuva Stockholmi Majanduskooli jätkusuutliku äritegevuse keskusega. Uuring koosneb neljast põhielemendist: pensionialane teadlikkus, usaldus pensionisüsteemi vastu, inimeste tegelik käitumine ja kindlustunne tulevase pensioni suhtes.
Pensionivalmiduse indeksit on kavas edaspidi koostada igal aastal, eesmärgiga jälgida arenguid Balti riikide pensionisüsteemides, selgitada välja tegelik olukord ja nõustada oma kliente muuhulgas värske uuringuteabe alusel.
Graafikud: SEB
Aga need,kel polnud veel mingeid sambaid kui pensionile jáid vòi oli vága váike aeg kogumiseks, kas nemad peavadki nüüd varsuses surema, sest palk ei ulatunud keskmiseni? Ometi on ka nemad eluaeg tööd teinud ja makse maksnud ja seda raha on samuti riik kasutanud selle ajajärgul .
seal on praegugi pooled palgatöölised
Mida siin uurida? See oli enne uuringuidki juba selge.Tohutu avastus.
eelmisel aastal raisati 41 miljonit eurot uuringute peale,st uurijatele palgamaksmiseks jne,kes sai maja ehitada kes puhkas jne,st maksumaksja raha raisati uuringutele ,edasi mõelge igaüks ise.
41 miljonit..on sellel ikka tõepõhi all? See oli ju SEEBI uuring. Aga eesmärk oli saada rohkem sambatantsijaid.Järelikult see 41 milli pidi olema niivõrd tasuv projekt, et muidu poleks seda ju tehtud. Pangahärrad pole lollid, aga ahned seda küll.
Õigus, vaesed me oleme ja selleks ka jääme!