Leedikülas tegutsev Nigula Piim on esimene lüpsifarm Läänemaal,kus lehmad annavad üle 10 000 kilo piima aastas.
Loomakasvatusjuht Tiina Roosalu on Nigula Piima lehmadele, mullikatele ja vasikatele nagu baaridaam, kes segab neile oma arvutis kokku kõige parema ninaesise. Retsept läheb Wifi kaudu eriskummalise väljanägemisega masinasse, mis rullib siit ja sealt hunnikust täpselt etteantud koguse Argentiina sojajahu, Leedu maisi, Läänemaa otra ja nisu, Painküla või Valgevene rapsikooki ning segab selle kõik oma kõhus kohapealse siloga. Päevas tehakse kümme segu, igaüks isemoodi: üks tiinetele mullikatele, teine tiinetele lehmadele, siis lüpsvatele lehmadele, vasikatele jne.
See kokteil peab hea olema, sest lüpsiplatsil näitab Roosalu lehma, kes lüpsab päevas kuus ämbritäit.
Nigula Piima tegevjuht Väino Narusk ütles, et rekordtulemuse saamiseks tuli mitu aastat pingutada – uued laudad, tõuaretus ja söötmine ning mitme aasta töö vili ongi käes.
Narusk ütles, et heade töötajateta rekordtulemust ei saavuta. Ta kiitis Roosalut, staažikat zootehnikut Milvi Alti ja noort loomaarsti Monika Pärit ning kõiki 18 töötajat.
Jõudluskontrolli andmeil andsid Nigula Piima 492 lehma mullu 10 492 kilo piima. „See on suur saavutus,” tunnustas kolleegi Piirsalu farmer Elvo Leppmaa. Tema farm on sihikule võtnud 8700 kilo lehma kohta, aga salamisi loodab ta 9000 kätte saada. „Mida suurem toodang, seda odavamalt suudame piima toota.”
Narusk ütles, et farm oli rekordtulemuse lähedal juba paar viimast aastat. Eesti parimas farmis lüpsavad lehmad juba aastaid 12 000 kilo ja rohkemgi. See on 30 lehmaga Lea Puuri farmis Viljandimaal.
„Meil on kümne aasta pärast ka 12 000,” ütles Narusk.
Nigula Piim on Eesti parimate farmide reas 22. kohal. Paremuselt järgmine on 43. kohal 49 lehmaga Lagendi robotlaut Saleveres. Selle farmi lehmad lüpsavad 9948 liitrit.
Mida teha, et toodangut suurendada? „10 000 kilo jaoks pead põllud korda saama,” ütles Leppmaa. „Põhisööt peab oma põllult tulema.”
Kahjum tiksub igast piimaliitrist, sest pärast Venemaa sanktsioone on piima hind kõvasti alanenud.
„Kahjum tiksub, kasumist ei ole juttugi,” kirjeldas Leppmaa piimatooja santi seisu. Leppmaa müüb piima 3,5 senti alla omahinna.
Nigula Piim saab igalt müüdud piimakilolt 5,5 senti kahjumit, sest mida suurem investeering,seda suurem kahjum.
„Kõige väiksem omahind on seal, kus pole eriti investeeritud,” ütles Narusk.
Naruski sõnul on Maag Grupi ainsal piimafarmil ellujäämisplaan, aga sellest ta eriti rääkima ei kipu. Investeeringud on paari aasta võrra edasi lükatud. Üks lähimaid investeeringuid on 2017. aastaks kavandatud uue lauda ehitus. Siis laieneks farm veerandi jagu ehk 170 piimalehma võrra.
Seni aga käib töö üha täpsem timmimine. Püstloodis tõusu saavutada pole võimalik, aga protsendi või paari võrra õigemal ajal, paremini tallatud ja kaetud siloga võib saada päevas juurde 3-4 kilo piima.
„Silo on kõige alus,” sõnas Narusk.
Raskeks läheb kevadel. Elvo Leppmaa ennustas, et praegu saab põllumees alla omahinna müüa sellepärast, et sööt on varutud ja suuri kulutusi ei ole. Raskeks läheb kevadel, kui on vaja raha, et järgmiseks talveks sööta varuda. Leppmaa sõnul saab siis loota vaid pankureile ja nende mõistvale suhtumisele.
„Kui me krediiti ei saa, variseb Eesti põllumajandus kokku,” ütles Leppmaa. Leppmaa sõnul pidanuks valitsus piirangutega kaasa minnes mõtlema, mis edasi saab. Ta tõi näite Soomest, kus alles nüüd lasti piima kokkuostuhind alla ja lubati, et rohkem see ei lange. Pärast seda langes piima hind ka kauplustes.
„Meil ei ole poes piimahind langenud,” sõnas Leppmaa.
Leppmaa sõnul aitaks piimakarja pidajat, kui piima hind tõuseks vaid 10 senti liitrist. Kui inimene jooks iga päev liitri piima, kulutaks ta piima peale 3 eurot rohkem.
„Eesti põllumehele tähendaks see 10 senti 9 miljonit eurot,” sõnas Leppmaa.
Jõudluskontrolli spetsialist Maila Kirs ütles, et mullu müüdi Läänemaal paar väiksemat farmi, aga kõik loomad jäid alles, vahetusid ainult omanikud.
Nigula Piim Leedikülas
- 500 lüpsilehma, 500 vasikat ja mullikat.
- Kahenädalased pullvasikad müüakse Hollandisse.
- Kolm lauta, 18 töötajat.
- Maag Grupi ainuke piimafarm.
- Iga päev läheb Leedikülast kombinaati 14 000 liitrit piima.
- Iga 10. Farmi kaubamärgiga piimapakk või kohuke on tehtud Leediküla piimast.
- Lüps algab kl 2.45 ja lõpeb kl 23. Lüpstakse kolm korda. Hommikune ja õhtune lüps kestab 5, lõunane 4 tundi.
- Keskmiselt annab lehm 32 kilo piima päevas. Paremad annavad 60 liitrit.
Allikas: Nigula Piim ja Jõudluskontrolli keskus
Fotod: Arvo Tarmula
Nigula Piima tegevjuht Väino Narusk ütles, et rekordtulemuse saamiseks tuli mitu aastat pingutada.
Loomakasvatusjuht Tiina Roosalu on Nigula Piima lehmadele, mullikatele ja vasikatele nagu baaridaam, kes segab neile oma arvutis kokku kõige parema ninaesise.
Robot lüpsab Nigula farmi lehmad ära 3,5 minutiga ja siis tulevad uued asemele. Lüpsja Inge Must töötab Leedikülas koos poeg Alvariga, kes võttis üle vanaema töökoha.
No seda lüpsjat on seal nii palju lüpstud et hale teist kohe vaadata. Tegevjust on muidugi heas toitumuses seda lüpstakse ilmselt vähem või oskab ta lüpsmisest hoiduda. Huvitav miks seda ei räägita mitu peretalu pidi läänemaalt ära kolima kui see hiigelombinaat siia tuli. kui palju selle lauda kõrvalt nüüd pankasid nuumatakse seda ka ei räägita. Miks hiigel lautade tulekuga on täisväärtuslik piim kättesaamatuks muutunud millised on tagajärjed ? – miks sellest ei räägita.