Eesti majandus kasvab – 2014. a. kolmandas kvartalis oli muutus +2% aastavõrdluses. See on number, mis mõni aasta tagasi oleks tundunud meile katastroofilisena, aga tänasel päeval on kiita väärt. Oluline on seejuures, et Eesti majandus kasvab vaatamata Euroopa Liidu majanduskeskkonna ebakindlusele ja meie ekspordipartnerite kasvuväljavaadete nõrkusele. Mis on selle põhjuseks? Majandusaktiivsuse suurenemine Eestis tuleneb nii töötleva tööstuse kasvust kui ka jaekaubandusest, kus kasvu veab eratarbimine, kirjutab EASi juhatuse liige Sigrid Harjo (pildil).
Me ei saa sundida tarbijat tegema valikuid kodu- või välismaise tootja kasuks, kuid meil on võimalik muuta mõtteviisi ja hoiakuid. Kui valime importkauba, siis väheneb kodumaise ettevõtte võimalus toota parema kvaliteedi ja madalama hinnaga tooteid. See tähendab väiksemat käivet, napimaid võimalusi investeeringuteks, sh toote- ja protsesside arendusse. See omakorda vähendab võimalust tulla kodumaisel tootjal turule millegi uue või odavamaga. Kodumaise tootja eelistamine aitab muuhulgas kaasa kohapealsete kodumaiste ressursside kasutamisele, elavdades omakorda kohalikku põllumajandust või muud toorainet pakkuvat valdkonda. Ökoloogiline jalajälg on kodumaiste toodete tarbimisel samuti väiksem – selle asemel, et tooteid üle mere kõrgete transpordikuludega kohale tuua, kasvatame-toodame neid kohapeal. Toiduainetööstuses võib lisaargumendina tuua välja, et kohalikust toorainest toit sobib selle piirkonna inimese organismile kõige paremini. Ei saa märkimata jätta ka seda, et kuna Venemaa kehtestatud sanktsioonide tõttu võtab uute alternatiivsete turgude leidmine aega ja see on väga keeruline, siis kodumaiste toodete tarbimine aitab kohalikul tootjal ellu jääda.
Arvestades Eesti üldist majandusstruktuuri ja olemasolevaid loodusvarasid, jääme teatud kaupu nagu näiteks kütused, kodumasinad või autod jätkuvalt sisse tooma ning seda ei saa asendada kodumaisega. Küll aga on võimalik kodumaise toodangu osakaalu suurendamine näiteks toiduaine- ja joogitööstuses, teatud osas tarbekaupades, mööblis, mitmesugustes masinates, seadmetes jne.
Toiduainesektor on üks sektor, kus Eesti tarbija väärtustab kõrgelt kauba päritolu (TNSi Emori uuring 2013). Enam kui 80% Eesti tarbijatest eelistab sisseoste tehes kodumaist toidutoodangut. Olulised mõjutajad on siinjuures vanus ja haridustase. Mida kõrgem on ostja haridustase, seda enam valitakse kodumaiseid kaupu ning mida vanem on tarbija, seda rohkem hindab ta kohalikku toodangut oma ostukorvis. Samas jääb Toiduainetööstuse Liidu sõnul Eesti toidu osakaal ostukäibes pigem 60% piirimaile ja viimaste aastate jooksul on see number vähenenud. See ongi meile mõttekoht – kas soovime seda numbrit ka tarbimises kasvatada?
Kodumaise kauba senisest suurem eelistamine oleks tarbija poolt kahtlemata väga tervitatav, kuid seda peab toetama ka tootja tegevus, et siinse tarbija lojaalsus suureneks. Oluline on jälgida turu ja tarbijate ootuseid ja nendega kaasa minna oma tooteid vastavalt kohandades. Heaks näiteks on juba mainitud toiduainetööstus, mis väga teadlikult on arendanud erinevates valdkondades välja maailmatasemel tehnoloogia, et olla konkurentsivõimeline nii väljaspool Eestit kui ka pakkudes kõrget kvaliteeti ja uusi tooteid oma inimestele. Arvestades Eesti turu väiksust, on majanduskasvu jaoks väga oluline ekspordi suurendamine, selleks et majandust tasakaalus hoida ja jõukust tekitada.
Häid näiteid on palju, muuhulgas tehnoloogia arenduskeskuse abil oma tooteid arendanud Salutaguse Pärmitehas, kes on oma kvaliteetsete eripärmidega maailmas ekspordi mahult teisel kohal ning E-Piim, kelle Südamejuust on tervist toetavate lisandite abil välja arendatud uus kõrgekvaliteetne toode; Eesti esimene puhtast toorainest ökojäätis La Muu jne jne. Eesti tarbija jaoks on oluline ka see, et kvaliteet ajas ei muutuks, vaid pigem paraneks – et Leiburi leib maitseks täna sama hästi kui eile või et Rakvere Lihakombinaadi singid oleksid sama koostisega, mis eelmisel nädalal.
Kindlasti aitavad kodumaise toodangu tarbimise tõstmisele kaasa aasta parimate valimise konkursid erinevates sektorites (näiteks Eesti Parim Toiduaine, Eesti Parim Puitehitis, Kuldnõel) ja riigis tervikuna (näiteks Ettevõtluse Auhind), kauba märgistuste süsteem (näiteks Tunnustatud Eesti Maitse) ning kampaaniad nagu viimati Toiduainetööstuse Liidu poolt algatatud „Soeta eestimaist, toeta eestimaist“, millega kutsutakse üles tarbima novembris nii palju eestimaist toidutoodangut kui võimalik. Selleks, et Eesti maitsed ja tooted leviksid üle maailma, pakub EAS lisaks erinevatele toetustele nõustamist uutele turgudele sisenemisel või laienemisel. Ka see teeb eestimaist tootjat tugevamaks.
Kokkuvõttes on valik mõistagi tarbija otsustada ning lõpuks mängib kõige olulisemat rolli kvaliteedi ja hinna suhe, kuid meil kõigil on võimalus muuta oma mõttelaadi ja tarbimisharjumusi, et Eesti majanduse ja heaolu suurendamiseks üht-teist ära teha. Kui pealkirjas püstitasin küsimuse, miks eelistada kodumaist, siis kokkuvõttes on minu seisukoht, et kodumaine on kõikse parem.
jutt ilus küll, aga headel aegadel kipub see kohalik tarbija meelest minema.