Teisipäeval ja kolmapäeval kogunesid Roostale iga-aastasele konverentsile Eesti luteri kiriku (EELK) vaimulikud.
Seekordne konverents keskendus vaimuliku ametile, mida käsitleti mitmest aspektist.
Teisipäeval kõneles dr Kadri Ugur vaimuliku suhtlusest meediaga, prof Tõnu Lehtsaare ettekanne käsitles inimese ja vaimuliku teenimise vorme.
Kolmapäeval tegi ettekande tulevane peapiiskop Urmas Viilma, kes arutles teemal, kuidas korraldada välismaale tööle läinud eestlaste vaimulikku teenimist.
„Rahvastikuränne sunnib ka EELKd kiiremini mobiliseeruma,” tunnistas peapiiskop electus. „See ränne on üllatus ka riigile, kes pole samuti suutnud piisavalt kiiresti reageerida.”
Viilma sõnul on näiteks Soomes paiku, kus on juba koos 10 000 eestlast. Eestlaste uuskogukondi on Ameerikas, Austraalias, Euraasias.
Palju eestlasi elab ja töötab Brüsselis. Seal peab kord kvartalis jumalateenistusi ja talitusi kodu-Eesti vaimulik.
Porvoo oikumeenilise lepinguga liitunud anglikaani ja Põhjamaade kiriku, sh ka Eesti luteri kiriku vaimulikud võivad teenida üksteise kogudusi ja ilmalikud inimesed võivad liituda nende kogudustega. Keerulisem on olukord paigus, kus Porvoo leping ei kehti ja kus pole olnud ka eksiil-eestlaste kogudusi.
Professor Margit Sutrop Tartu ülikooli eetikakeskusest pidas kuulajate seas palju elevust tekitanud ettekande eetikakoodeksist ja selle tegemisest.
Luteri kirik hakkas tegema oma vaimulikele eetikakoodeksit, kuid see langes meedia kriitika alla.
Surtopi sõnul peaks mis tahes eetikakoodeksi tegemist alustama küsimusest, mida ühiskond sellelt – antud juhul siis vaimulikult ja vaimuliku – ametilt ootab; mis on selle elukutse missioon, millistest väärtustest ta lähtub, milliseid käitumisprintsiipe tunnistab.
Palvele nimetada hea vaimuliku kolm kõige tähtsamat omadust tuli kuulajailt igasuguseid vastuseid. Nimetati ausust, armastust, empaatiat, usaldusväärsust, huumorimeelt, korrektsust, siirust.
„Aga kuidas on sallivusega,” küsis Sutrop. „Kas keegi nimetas töökust? Aga hoolivust?”
„Kõigepealt peab vaimulik usklik olema,” lisas kuulaja saalist.
Iga sõna juurest hargnes omakorda hulga küsimusi. Kui lojaalsus, siis kellele? Kas kogudusele, EELKle, iseendale? Vaimulike eetikakoodeksi eelnõus oli näiteks säte, et vaimulik ei kasuta meediat ega kohut kolleegidevaheliste erimeelsuste lahendamiseks.
Kui usaldusväärsus, siis kas inimeste või info või ressursside suhtes?
Aususe puhul võiks arvestada ka ausust iseenda vastu. See tähendab muu hulgas ausust teiste inimeste tekstidega ümber käimisel – plagiaadiküsimus on aktuaalne nii üliõpilaste kui ka kõrgemale jõudnud inimeste puhul. Kas teise teksti kasutamisel viidatakse sellele?
Sutrop lisas, et koodeksis võib olla üksteisele vastukäivaid kohti ja konfliktseid kohti. Näiteks kas olla lojaalne iseendale või oma ametile. Need valikud tuleb igal inimesel endal teha.
„Koodeks pole retseptiraamat, ta ei anna kõiki vastuseid,” hoiatas Sutrop.
Fotod: Arvo Tarmula
