Ma ei tea küll, et keegi läheks nalja pärast kiirlaenu võtma. See on ju teada, et kiirlaen ei ole lahendus, pigem süvendab probleeme. Ometi on ka palju hetkeajendi sunnil võetud laene. Ehk siis ikkagi ka mõtlematus, hetkeline, möödapääsmatuna tunduv vajadus, mis lahendatakse lihtsalt ja käepäraselt. Tulevik ja tagasimakse tundub olevat ju nii kaugel. Ainult et probleemid, mis laenulõksu langemisega kaasnevad, on suuremad, kui need, mis võlaorjusse sundisid, kirjutab riigikogu õiguskomisjoni esimees, sotsiaaldemokraat Neeme Suur (pildil).
Kiirlaenude maht kasvab – viimastel aastatel lausa 30% aastas. Kõikidest tarbimislaenudest veerandi moodustavad kiirlaenud. Kiirlaenud on kordades, kui mitte sadades kordades kallimad kui tavalised laenud. Eelmise aasta alguse seisuga oli Eestis 34 706 inimest, kes on hätta jäänud kiirlaenu või tarbijakrediidi tasumisega. Sealhulgas 19 671 inimesel on üks kehtiv maksehäire, 15 035 inimesel on kaks ja rohkem kehtivat maksehäiret. Et kiirlaenuturg vajab reguleerimist, oli ilmselge.
2013. aastal vastu võetud pigem heale tavale manitsev seadusemuudatus, millega kohustati laenuandjaid hoolikamalt laenu saaja maksevõimet kontrollima, jäi ilmselgelt nõrgaks.
2014. aasta kevadel võttis uus koalitsioon oma eesmärgiks kiirlaenuturgu otsustavalt korrastada. See otsus ei tulnud vaidlusteta. Eks ikka ole arvamusi, et ettevõtlusvabadus on midagi, mida ei tohi väärata, et inimesel ongi õigus vigu teha. Kuid lõpuks, kui probleemid on nii silmnähtavad, saavad kõik aru, et liigkasuvõtmine ei ole osa ettevõtlusvabadusest ja laenulõksu langemine ei ole inimese vaba tahte väljendus. Ehk nagu seadus ütleb – laenu andja peaks ju olema teadlik laenu võtja erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest, ja mitte selliseid laene andma. Kui aga hea tava ilmselgelt ei toimi, siis tuleb võtta vastu vajalikud otsused.
Koalitsiooni poolt planeeritud meetmete pakett on tõhus ja täielik. Rahandusministeeriumile tehti ülesandeks töötada välja eelnõu, mille kohaselt kehtestatakse tarbijakrediidiettevõtjatele tegevusloakohustus ja kiirlaenukontorid allutatakse finantsinspektsiooni järelevalve alla. Justiitsministeeriumit kohustati esitama eelnõud, mis piiravad laenude krediidikulukuse määra, keelavad vahekohtute kasutamise tarbijakrediidilepingutest tulenevate vaidluste lahendamisel ja reguleerivad laenudega seotud sissenõudmiskulu. Majandusministeerium sai ülesandeks esitada eelnõu tarbijakrediidi reklaami piiramiseks. Kõik need eelnõud on praegu riigikogu menetluses – komisjonides ja riigikogu täiskogu istungitel käib arutelu. Justiitsministeerium analüüsib võimalusi, kuidas tõhustada eraisikute võlgade ümberkujundamise menetlust, sotsiaalministeerium aga võlanõustamise teenuse kättesaadavust.
Kõik see on hädavajalik abi inimestele, aga on veel üks asi – inimeste endi teadlikkuse tõstmine. Selles on meil kõigil veel pikk maa käia
Neeme Suur, riigikogu õiguskomisjoni esimees, sotsiaaldemokraat
Väga tore egas see päästa
Täiesti tühi artikkel. Räägime ainult kiirlaenufirmadest. Tegutsevad ka võlanõudjad ja nende nn. vahekohtud, mis saadavad välja nõudeid ja nõude saaja peab kulutama meeletult aega ning raha, et läbi meie kohtusüsteemi need nõuded tagasi lükkama. Ja täiesti seaduslik seaduse auke kasutav tegevus . Ära hakkab tüütama meie “poliitsuuruste” projektipõhine ( parlamendi valimised) tegevus . Kord nelja aasta tagant suur vile ja paigaljooks. Vahepeal on suur vaikus ehk koalitsioonilepingu täitmine.
selliste intressidega kiirlaenude andmine nagu meil pole näiteks võimalik selliseski ultraliberaalses riigis nagu USA, seal nimetatakse seda “loansharkinguks” ja see seadusega karistatav. Edu meie kiirlaenufirmaomanikest lobbistajatele, kes maksavad kinni riigikoguliikmete praeguseid kampaaniaid.
Ooo Neeme oleks sinu teod sama suured kui sinu nimi, võiks sinust president saada. Ilmselt mitte…
Meie riigis valitsusi moodustanud erakondade (RE, IRL ja SDE) liberaalne maailmavaade soosib piiranguteta ettevõtlusvabadust. Kiirlaenude võtmine, mille krediidikulukuse määr aastas on üle 1000€, ei ole võimalus, vaid see on teatud inimeste viimane õlekõrs, appikarje. Kiirlaenude võtmise osakaalu kiire tõus näitab, kui halb on meie inimeste majanduslik hakkamasaamine. See on teema, millega vaja tegeleda. Kiirlaenude piiramine ja mõistliku intressi määramine käib ülejõu (tahtevastaselt). Meil riigis valitseb liberaalne majandus, st kõik peavad ise hakkama saama ning seaduslik „röövimine“ või „maaslamaja löömine“ on muutunud normiks. Kummastav on lugeda valitseva erakonna esindaja raportit, kus räägitakse, kui edukalt SDE on asunud võitlusse kiirlaenudega. Paraku tulemust… Loe rohkem »
Ei koti. Kui ei oska õieti laenata, oma viga. Sama mis viinaga. See ikka ainult tarkadele.
Masu vastu ei aidanud tarkus ka. Naaberriigid kuulutasid välja eriolukorra hädasolijat jaoks, alles hiljaaegu võeti vastu võtmed käest ja vabaks seadus jne jne. Meie riigis piirdus kõik suure mölaga. Mäletan küll kuidas pangajuhid Toompea vahet sõtkuma hakkasid,oli see selle Kenni poisi seaduse eel. Ostmatu nagu Ken poisike lubas olla lasi end ikka lõpuks ära osta. Pangad on meie sõbrad ju,aga just nende tegevusest kriis alguse saigi. Suur, hiljaks olete tõesti jäänud. Suur kahju on nende laenuandjate poolt juba tehtud,ajal kui teie alles kapis istusite. Mölaga abivajajaid ei päästa.
Hilja Suur ,hilja,rong on läinud ja populismiga neid 100 000 eestlast kes on hädas ei päästa suured lubadused ja sõnad.On hilja!!!!
Fakt on see,et tänaste hädasolijate probleemi põhiseaduses sätestatud õigustatud ootuse põhimõtte kohaselt ju tagasiulatuvalt lahendada ei saa. Meenutuseks,et sotsiaaldemokraadid on juba 2009 aastal teinud ettepaneku muuta näiteks pankrotiseadust, et lihtsustada võlgadest vabanemist. Tookord oli ettepanekuks, mil võlgnik vabaneb oma võlgadest lühendataks kümnelt aastalt ühele aastale. Ütleme nii,et oli see ju tegelikult igati mõistlik ettepanek. Meie ühiskonnas on suht keeruline 10 aastat pankrotiorjuses olles leida tee, kuidas oma eluga edasi minna. Mis aga sellest ettepanekust sai, võin ka meenutada,et kukkus tegelikult armetult läbi ja unustati. Vajus IRLi poolt lagedale tulnud mannetu võlakaitse seaduse sohu. Jah,pankrtimenetlust sai küll mingil määral lühendatud,kuid ikkagi… Loe rohkem »
Erapooletu kuid arvatavasti võiks olla menetlusaeg lühem.
Endalgi tuttav kes kunagi tegi vea teist usaldades-no muidugi oma lollus.
Tal oli hea töökoht.Kuid ikkagi.Praeguseks on mõõdunud 5aastat tal on lapsed,puudub kodu,puudub ka töökoht kuna keegi ei taha neid kohtutäiturite kirju saada tekitab tööandjas ebausaldust.
Inimene on muutunud ammu juba vaatanud ja kalkuleerinud,et äkki õnnestub midagi maksta kuid lootusetult.Unistab lastega kunagi oma kodust ja oma arve kasutamisest.
Ja muidugi need protsendid ja mingid muud kulud mis võlale juurde lähevad see on utoopia.
oh issand! … 🙁
Tere Neeme sa täisöönud inimestest võõrdunud molusk.Mis demagoogiat sa siin ajad.Kahepalgeline. Vasta ühele küsimusele: Miks Soome riik sai sellega hakkama 3 kuuga aga Eesti Riigikogu tegeleb sellega juba 2 aastat?