Bürgermeistri holmil Westmeri sadama vahetus läheduses tegutsevas Haapsalu Metalis valmivad nii Skandinaaviasse mõeldud saekaatriseadmed kui ka tähtsad komponendid kodumaistele metsatraktoritele.
Rootsi kapitalil põhineva ASi Eesti Lindsaw tütarettevõtte Haapsalu Metal kodu on Westmeri sadama naabruses asuv kunagi Lääne-Kalurile kuulunud, kuid nüüd laiendatud ja renoveeritud 4000 m2 tootmispinnaga hoone.
Läheme Lääne Elu fotograafi Arvo Tarmulaga firmale külla tuulisel sügispäeval. Meid võtab vastu Haapsalu Metali ostujuht Enrik Nõmmik, kes korraldab meile kohe ka ringkäigu tehases.
Oleme Tarmulaga õnnelikud, et saame õues lõõtsuva tuule eest majaseinte vahele varju. Ei oska arvatagi, millised üllatused meid hoones ootavad.
II maailmasõjast laseriajastuni
Nõmmik selgitab, et tehas on jaotatud eraldi tsehhideks. Ühes lõigatakse detaile, teises freesitakse ja puuritakse ning kolmandas käib montaaž. Majas on ka värvimiskamber.
Kõige täpsemat tööd vajavad detailid lõigatakse valmis laserlõikurpingi abil. Seinte ja kaitseklaasidega piiratud massiivne aparaat on Nõmmiku hinnangul Läänemaal ainulaadne.
Käsud, kuidas konkreetset asja lõigata, programmeeritakse laserpinki arvuti abil. Eksivad need, kes eeldavad, et see tähendab edasise vaid automaatika hoolde jätmist. „Ka laseri puhul on vaja meest kõrvale, kes kontrollib lõikamiskiirust ja gaasisegu,” selgitas Nõmmik.
Moodsaid seadmeid on teisteski tsehhides. Tänavu USAst soetatud ligi 100 000eurone puurimiseks ja freesimiseks mõeldud automaatne töötlemiskeskus aitab säästa aega just suuremas koguses detailide tootmisel.
1–2 juppi pole sellega teha otstarbekas. Töötlemiskeskust kasutatakse näiteks Skandinaavia turule toodetavate õlikuumutite valmistamisel. Haapsalu Metali puurimis- ja freesimistsehhis on ehitatud vajalikke masinakomponente ka kodumaiste ettevõtete tarbeks.
Siin valmistati traktoritootja Metsise kasutatavad traktori keskliigendid.
Just selles tsehhis oli Nõmmiku enda esimene töökogemus Haapsalu Metalis. „Algas ikka sellest, et anti luud kätte,” meenutas Nõmmik, kuidas ta õpingute ajal praktikale tulles end kõigepealt tõestama pidi.
Haapsalu tehases leidub ka II maailmasõja ajast pärinevaid tööpinke. Nõmmiku sõnul saab vanem tööpink, kui see on hästi hooldatud, lihtsamate töödega suurepäraselt hakkama.
Kui tehases käisime, käis monteerimistsehhis vilgas töö. Ekskavaatorit seati sobivaks tööks turbarabas. Samuti ootasid oma järge Skandinaavia saekaatritele mõeldud transpordiliinid ja muu sisseseade.
Saeveskid Aafrikasse
Enamik Haapsalu Metalis valmivast on mõeldud piiritagustele turgudele, eriti Skandinaaviasse. Tellimusi on olnud ka Inglismaalt, Saksamaalt, Austriast, Madalmaadest ja Aafrikast.
Puidutööstusele tehtud seadmed moodustavad Nõmmiku sõnul ligikaudu kolmandiku tehase kogutoodangust.
Haapsalu Metali juhataja Tarmo Peramets ütles, et enne 2008. aastal alanud majandussurutist oli selle tööstusharu roll kliendina Haapsalu Metalil veelgi suurem, kuid viie viimase aastaga on panustatud tootmise mitmekesistamisse.
„Praegu üritame tellimusi saada eri tööstusharudelt. Lähtume lihtsast loogikast, et kui ühes tööstusharus kehvasti läheb, ei pruugi teises nii minna,” ütles Peramets ettevõtte strateegia kohta.
Uute tööstusharude seas on merendus ja toiduainetööstus. Näiteks valmistab ettevõte Skandinaavia turule mõeldud õlikuumuteid, mida kasutatakse laevadel. Haapsalus tegutsevale kalatööstusele Morobell ehitati mõne aasta eest uus kalaladustamisliin.
Perametsa sõnul toodab Haapsalu Metal peamiselt projektipõhiselt. Üksluiseks ei lähe ka sama liiki toodete tellimused, nagu on saeveskite sisseseaded. „Väga sarnaseid töid saetööstusele meil ei ole.
Iga saeveski on üldjuhul erinev. Jooniste järgi tehakse valmis, aga projekti pikkus oleneb projekti suurusest,” lausus Peramets. Mõne saeveski tarbeks mõeldud seadme tegemine on võtnud aega koguni pool aastat või enam.
Viimaste aastate jooksul on Haapsalu Metalis kasvanud nende tööde roll, mille puhul tellitakse ka toote insener-tehniline disain. Nõmmiku sõnul tahab ettevõte tulevikus keskenduda järjest enam just sellistele projektidele.
Peramets ütles, et neil on tegelikult varemgi olnud tellimusi, kus Haapsalu Metal on kogu lahenduse ise välja töötanud. Selle näiteks olid aastate eest Aafrika turule tehtud saeveskid. Viimati müüdi Haapsalu Metalist saeveski Etioopiasse kolme aasta eest.
Kui praegu tarnitakse Aafrikasse varem müüdud saeveskite varuosi, siis suuremaid tellimusi pole sealt viimastel aastatel rohkem tulnud.
„Bürokraatlik pool on [Aafrikas] väga keeruline. Käib rahvusvaheline vähempakkumine. See ei ole kõige lihtsam viis äri tegemiseks,” lausus Peramets.
Tähtis on töötahe
Haapsalu Metalis töötab praegu 30 inimest. Nende keskmine tööstaaž on 10 aastat, mis näitab, et nii töövõtja kui ka tööandja on teineteisega rahul. Suurt kaadrivoolavust ei ole. Kõik meistrid on üles kasvanud tehases endas.
„Inimeste palkamisel on meie majas olnud kõige tähtsam, et ta tahaks töötada. Sellele, kes tahab õppida ja tööd teha, saab selgeks õpetada kõik asjad. Kel on diplom taskus, aga ei ole mitte sentimeetritki töötahet, sellele mina töötahet õpetada ei oska. See tuleb kodunt,” ütles Peramets.
Perametsa sõnul on ka turunduse poolelt nende sektoris nii, et ennast tuleb tõestada tööga, mida teed. Ainult säravast reklaamikampaaniast jääb väheks.
„Masinaehituses ei käi müük nii nagu jaekaubanduses, et paned internetti vinge kodulehe üles ja kliendid jooksevad kokku. On ikkagi niimoodi, et kui kusagil midagi hästi teed, hakkab sealt sõna liikuma. See, kui taod endale vastu rinda ja ütled, et oled maailma parim, väga ei toimi,” lausus Peramets.
Haapsalu Metal OÜ
- Peamiselt mehaanilise metallitööstusega seotud sektorites tegutsev projekteerimis- ja tootmisettevõte.
- Enamik toodangut on mõeldud puidutööstuse, merenduse ja toiduainetööstuse tarbeks.
- Peamine ekspordisuund on Skandinaavia, kuid müüdud on ka Inglismaale, Saksamaale, Austriasse, Madalmaadesse ja Etioopiasse.
- Ettevõttel on 30 töötajat ja 4000 m2 tootmispinnaga tehas Haapsalus Bürgermeistri holmil.
- 2013. aasta käive oli 1,8 miljonit eurot ja kasum 159 000 eurot.
Allikas: Haapsalu Metal, ettevõtte majandusaasta aruanne.
Fotod: Arvo Tarmula.
