Markku Lehtonen. Foto: Arvo Tarmula
6. detsembril saab Soome riik 97aastaseks. Sel puhul otsustas Lääne Elu rääkida juba 18 aastat Läänemaal elanud ja suviti Haapsalus Männiku tee ääres kämpingut Pikseke pidava Markku Lehtoneniga Soome ajaloost, Läänemaal elavaist soomlastest ja sellest, kuidas kavatsevad kohalikud soomlased tähistada oma riigi sünnipäeva.
Kas soomlased loevad oma riigi algust tsaariaegsest autonoomiast või ikkagi alles 1917. aastast?
Riigi algust võetakse iseseisvumisest. Enne ei olnud iseseisvust, oli autonoomia.
Mis on Soome rahvale olulisemad ajaloosündmused?
Iseseisvumine muidugi. 6. detsembril 1917 kuulutati see välja. Siis tuli kodusõda ja selle haavu on võib-olla ikkagi mingil määral alles, kuigi kodusõjast on nüüd sada aastat. Kõige suuremad haavad õmmeldi kinni koos Talvesõjaga. Kogu rahvas oli siis ühtne ja iseseisvust õnnestus kaitsta.
Hilisemaist sündmustest on ehk see mingi tähtsusega, et Soomel on olnud vahendaja roll. Euroopa julgeoleku- ja koostöökonverents 1975. aastal (seal sõlmiti kuulsad Helsingi lepped, mis aitasid kaasa NSVLi lagunemisele – toim.), samuti see, et Martti Ahtisaari, kes oli kuus aastat Soome president, sai Nobeli rahupreemia seoses tegevusega Kosovos. Vahendaja roll on pärast maailmasõda olnud positiivne Soome eneseuhkusele ja -tundele.
Kuidas tähistavad soomlased iseseisvuspäeva? Kas presidendi vastuvõtt on Soomes sama suur sündmus kui Eestis?
Muidugi. Presidendi vastuvõttu ja selle kava on Eesti matkinud. Need üritused (Eesti ja Soome iseseisvuspäeva vastuvõtud – toim.) on nii sarnased. Soome kodudes pannakse õhtul küünlad põlema. Muidugi on heisatud ka lipud.
Kas vaatate ka ise Soome presidendi vastuvõttu?
See on huvitav küsimus. Meil (kohalikud soomlased – toim.) on sel ajal siin üritused. 6. detsembril kell 14 on Haapsalu toomkirikus soomekeelne kontsertaktus. Ma ei näe vastuvõttu, sest läheme bussiga õhtul Roostale. Meil on seal pikkujoulu, mis on soomlastele tähtis asi. Kui oleksin kodus, siis muidugi vaataksin. Ma ei tea, kas jaksaksin kolm või neli tundi vaadata, aga mingi aja kindlasti.
Mida pikkujoulu endast kujutab?
Eestlased räägivad lihtsalt jõulupeost ja peavad seda jõuludele lähemal ajal. Soome pikkujoulu algab nii, et esimesed peod peetakse tavaliselt novembri viimasel nädalalõpul ja siis veel iseseisvuspäeva paiku. Eks nad ole enam-vähem samad mis asutuste jõulupeod Eestis. Suurt vahet seal ei ole. Ehk on veel lõbusamad kui Eesti jõulupeod. Need on nagu jaanipäev.
Kui tuntud on Haapsalu Soomes?
Eks ta ole üks tuntumaid [Eesti linnu]. Siin on juba see soomlaste kontingent ja siia tahetakse tulla. Kaks esimest kohta, kus soomlased tahavad käia ja osta kortereid, on Pärnu ja Saaremaa. Need on number 1 ja 2. Ütleksin, et Haapsalu on number 3, kui Tallinna mitte arvestada. Tallinn on nii eriline. Selge see, et seal on palju soomlasi.
Kui suur on soomlaste kogukond Läänemaal?
Umbes 20 elab aasta ringi siin. Meil on Haapsalu piirkonna Soome seltsis 200 liiget. Liikmeid on seinast seina. Ühed on need, kes käivad siin kaks korda aastas, ja teises otsas oleme meie, kes siin elame. On neid, kes käivad 10–12 korda aastas, samuti neid, kel on näiteks talvel elamine Hispaanias ja keda ei ole pool aastat näha, sest nad tulevad alles suveks.
Need inimesed võivad üksteisest oma taustalt vägagi erineda. Mind pani tegelikult see imestama, kui asutasime 2002. aastal seltsi. Minu esialgne arvamus oli, et sellest ei pruugi nende erinevuste pärast mitte midagi sündida. Minu üllatuseks see sündis ja püsib ja toimib [siiani]. Selles mõttes on asi õnnestunud.
Millega selts tegeleb?
Oleme teinud seltsiga ühiseid sõite välismaale. Oleme käinud kaks korda Venemaal, mitu korda Lätis-Leedus ja isegi Valgevenes. See on üks tegevusvorm – bussireisid. Siis muidugi regulaarsed kokkusaamised, mis on tavaliselt restoranis. Neil on tihtipeale ka mingi muu mõte, kui lihtsalt kokku saada. Keegi teeb näiteks ettekande.
Käime läbi ka Lääne-Eesti ingerisoomlaste seltsiga, kuhu on umbes 30 inimest järele jäänud. Eelmisel kuul käisime ingerisoomlaste seltsi esinaise Hilma Tervoneniga Järvamaa ingerisoomlaste seltsi 25 aasta juubelil. Mina, mu naine ja Hilma.
Pärnus, Saaremaal ja Tartus on ka Soome seltsid, aga meie oleme asutatud kõige varem, 2002. aastal. Järgmine oli Saaremaa kas 2006 või 2007. Siis tuli Pärnu 2011 ja Tartu 2012. Meil on olnud ühiseid suvepäevi. Nüüd olid juba kolmandad. Esimesed olid siis, kui meil oli kümne aasta juubel – 2012. Suvepäevadel saavad soomlaste kogukonnad laiemalt kokku.
Kas viimaste aastate jooksul on Läänemaale tulnud rohkem soomlasi või pigem vähem kui mõned aastad tagasi?
Buum on vist küll möödas. Juurde tuleb, aga see on tasakaalus. Peab arvestama, et keskmine iga on nii kõrge, et sealt teisest otsast kaob rahvast loomulikel põhjustel. Pigem võiks öelda, et järgmistel aastatel on langus.
Mis on soomlastel kõige levinumad põhjused, miks Eestisse elama tulla?
Kindlasti see, et Eesti on riik, kuhu on kõige lihtsam tulla. Kui sa üldse keelt ei oska, on sul ikkagi mingi võimalus suhelda. Teiseks nimetaksin eestlaste vastuvõtlikkust. Eestlased võtavad su oma sekka. Muidugi oleneb see jälle isikust, aga keskeltläbi võetakse hästi vastu. Ka geograafiline lähedus on üks põhjus, samuti on elamine suhteliselt odav, kui Tallinn välja arvata.
Paljud eestlased on viimasel ajal läinud Soome. Kuidas soomlased neid üldistatult võttes näevad?
Keskeltläbi suhtutakse hästi, aga on ka negatiivseid külgi kummaltki poolelt tulijail. Tuntud on soomlaste melutekitamine siin, joomine. See asi on nüüd mu arust natuke paremuse poole läinud. See tekitab Eestis natuke vastuseisu. Teisel pool lahte on aga sealsete eestlaste melu – juveelipoodide röövimine näiteks ja omavaheline arveteklaarimine, mida on eestlaste vahel Soomes olnud. Aga n-ö kalevipoegade kohta ütleksin ma, et neid võetakse vastu paremini kui keskmiselt, sest eestlased teevad hästi tööd.
Mis Teile endale Haapsalus või Läänemaal üldiselt kõige enam meeldib?
Mulle meeldib Haapsalu linn kui selline. Välimus ja mere lähedus, mis on tähtis, sest olen ise Turust. Linna väiksus ei sega mind üldse, kuigi Turus oli 175 000 elanikku. Mina ei ole kunagi tahtnud elada Helsingis ega Tallinnas. Mulle piisab täiesti sellest rahust, mis siin on.
Kas enamik Läänemaa soomlasi koondub Haapsalu ümber?
Ikka, aga neid jääb ka Ridala ja Taebla poole. Ütleme, et Haapsalu ja naabermaakonnad.
Mis on mõned asjad, mida soomlased Eestist eriti ei tea?
Teadmus Eesti kohta süveneb kogu aeg. See on positiivne. Aga eks ole ikka natuke raske mõista Eesti ajalugu, sest see on teistsugune. Eestis oli nõukogude aeg ja küüditamine, see on jäänud keskmisele soomlasele kaugeks. Muidugi on ka selliseid nagu Seppo Zetterberg (Soome ajaloolane – toim.), kes teab seda asja paremini kui paljud eestlased. Skaala on päris lai, aga eks Eesti ajalugu süviti mõista ole keskmisele soomlasele raske.
Mis võib olla peamine Eesti ja Soome ühisjoon?
Geograafiline asend on ühine. Eesti maastik on muidugi veel avatum. Ajalugu on pigem erinev, alates Lembitust ja Lallist (Lalli oli soome talupoeg, kes tappis legendi järgi 12. sajandi keskpaigas Uppsala piiskopi Henriku – toim.). Ärkamisaeg on ühine – see oli 19. sajandil. See on küll ühine kogemus.
Soome ulatub Läänemere rannikult polaaraladeni. Kas Soomes on piirkonniti märgatavaid erinevusi?
Jagaksin selle ida-lääne suunas, mitte põhja-lõuna suunas nagu Eestis. Juba murded lähevad nii, et on idamurded ja läänemurded. See on keeles see suurem veelahe. Lapimaa on kolmas asi ja omaette, sest seal on tänapäevalgi saamid. Ida-lääne suunas on inimeste käitumises ja väljendusviisides vahe. Idamurde alade inimesed on palju elavamad ja lääne-soomlased on rohkem sissepoole vaatavad. Muidugi on Lääne-Soome keeles see Rootsi jääk, mis on tugev.
Soome Vabariik
Iseseisvus 6. detsembril 1917
Pindala 338 424 km²
Elanikke 2014. aasta seisuga 5 470 820
Ametlikud riigikeeled on soome ja rootsi keel
ÜRO inimarengu indeksi 24. kohaga liigitatud väga kõrgelt arenenud maaks.