Urve Palo: Järgmised jõulud tulevad laenureklaamita

Valitsuse otsus toetada kiirlaenude reklaamimise keeldu televisioonis ja raadios on üks olulisemaid samme selleks, et takistada uute perede sattumist liigkasuvõtlikkusse laenurattasse. Kui eelnõu kinnitab ka Riigikogu, saavad järgmisel aastal jõulud tulla laenureklaamita, kirjutab majandus- ja taristuminister Urve Palo (pildil).

Kiirlaenude reklaame näeme ja kuuleme aasta ringi, kuid eriti intensiivistuvad need ajal, mis on paljudele emotsionaalsed. Näiteks jõulude eel. Seepärast on mul eriti hea meel, et valitsus otsustas toetada minu eelnõud, millega keelatakse alates 2015. aasta märtsist laenureklaam televisioonis ja raadios täielikult ning piiratakse seda oluliselt muus meedias (ajalehtedes, tänavatel ja internetis). Viimastes tohib olla välja toodud üksnes teenuse osutaja nimi ja tegevusloa number, tegevuskoha kontaktandmed, krediidi kulukuse määra näide ja üleskutse tutvuda finantsteenuste tingimustega. Ei mingit emotsiooni.

Vajadusest laenureklaami ohjeldada on räägitud aastaid, seda on pehmemate meetoditega ka katsetatud, kuid tulemusteta – laenuäris tegutsevaid ettevõtjaid ei ole näpuviibutused heidutanud. Nüüd tegi valitsus suure ja konkreetne sammu ning otsustas, et kahes kõige mõjusamas ja agressiivsemas kanalis laenuvõtmist enam reklaamida ei tohi. Ja kui tulevikus selgub, et vastutustundetu reklaam kolib teistesse kanalitesse, saab piiranguid veelgi karmistada ka neis.

See, et jooksvate vajaduste katteks vahel raha laenatakse ja sellelt intresse tasutakse, on meie maailmas täiesti normaalne ja aktsepteeritav elu osa. Kuid meie maailmas on olulised ka mõisted, nagu vastutustundlikus, teistega arvestamine ja nõrgemate mitte ära kasutamine. Just nende normide vastu on kiirlaene pakkuvad firmad oma reklaamikampaaniatega järjepidevalt ja teadlikult eksinud. Kuidas muidu nimetada üleskutseid tuua palgapäev lähemale (nagu see lahendaks probleemi ja aitaks raha juurde tekitada) või maksta vana laen uue abil (mis tirib inimese veelgi sügavamale võlasohu). Reklaamid on tehtud just nõnda, et pakuvad niigi hädas olevale inimesele näilist päästerõngast, tegelikult aga lükkavad lahendust vaid edasi. Laenufirmadel endil vastutust ei ole – tavaliselt nad isegi ei kontrolli, kas inimesel on üldse eeldust võetud laenu ja intresse tagasi maksta. Ülikõrged intressid tiksuvad ja kasum tuleb.

Kiirlaenude turg on igal aastal kasvanud kolmandiku võrra. Inimesi, kes on tagasimaksetega sattunud raskustesse, on juba terve Pärnu linna täis inimesi, üle 35 000. Kui suur osa väljarännanutest on tegelikult põgenenud finantsprobleemide eest kodumaal, ei näita ükski statistika. Seega ei ole enam tegemist üksikuid kergeusklikke või vastutustundetuid inimesi puudutava küsimusega, vaid laiema sotsiaalse probleemiga.

Loomulikult ei piisa vaid reklaami piiramisest. See on üks osa suuremast paketist, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis valminud analüüsi põhjal on näiteks rahandusministeerium välja töötanud eelnõu, mille kohaselt kehtestatakse tarbijakrediidiettevõtjatele tegevusloakohustus ning sätestatakse järelevalve teostamiseks täpsemad tingimused.

Tänu justiitsminister Andres Anvelti heale tööle on tänaseks Riigikogus menetluses seaduseelnõud, millega kehtestatakse ülempiir krediidi kulukuse määrale, keelatakse vahekohtute kasutamine tarbijakrediidilepingutest tulenevate vaidluste lahendamisel ning sissenõudmiskuludele on seatud piirid, et aidata nõrgemat poolt kaitsta lepingust tulenevate peidetud kulude eest.

Reklaami piiramine on algusest peale olnud üks enim vaidlusi tekitanud meede selles paketis. Põhjusi on kaks.

Esiteks: reklaami otsest mõju keeruline mõõta. Nõus. Kuid kindlasti ei teeks ükski kainelt mõtlev ettevõtja reklaami, kui ta sellest oma ärile kasu ei näeks. Uuringud on ka kinnitanud, et just televisioonis ja raadios on reklaam kõige väiksema süvenemismääraga ning seetõttu on just nende kanalite tarbijad kõige mõjutatavamad.

Teiseks: siin on kõige rohkem huvitatud osapooli. Lisaks laenuväljastajatele mõjutab piirang ka meediaettevõtete ja reklaamitööstuse tulusid. Ma usun välja toodud numbreid, et kiirlaenude reklaami maht aastas on 3,6 miljonit eurot. See on väga suur summa, me näeme ja kuuleme selle eest ostetud meeletut reklaamivoogu päevad läbi telekas ja raadios, oma lemmiksaadete ees, taga ja vahel. Loomulikult ma mõistan Ringhäälingute Liidu muret, et reklaami maht ja sellega ka nende tulu väheneb. Kuid me peame vaatama laiemat pilti kui ühe ringi ettevõtjate ärikasum. Samamoodi võiksid nad ju nõuda, et telekasse lubataks taas sigaretireklaamid ning kaotataks piirangud alkoholireklaamile. Kuid ometi oleme kõik ühel meelel, et seda poleks mõtet isegi kaaluda.

Tänavuste jõulude ajal saadavad meid televisioonis ja raadios siiski veel reklaamid, mis kutsuvad pühasid kaunimaks tegema kallite kiirlaenude abil. Panen kõigile südamele, et kui siiski vajate laenu, mõelge enne hoolega järele, lugege läbi ka peenes kirjas lepingutingimused ning kui kahtlete, pidage nõu oma linna- või vallavalitsuse sotsiaalnõustajaga. Ärge minge mesimagusate lubaduste õnge, kui te ei ole neid enne põhjalikult läbi kaalunud.

Urve Palo, majandus- ja taristuminister