Tiia Sihver esinemas tänasel arutelul riigikogus. Foto: riigikogu pressiteenistus
Praegusel kujul kavandatava töövõimereformi suhtes kriitilisi inimesi esindanud Tiia Sihveri sõnul kukub reform läbi, kuni ei tagata puudega inimestele ja nende hooldajatele ühtselt kättesaadavat sotsiaal-, tugi-, hoolekandeteenuseid.
"Reform on määratud läbikukkumisele, kuni ei ole tagatud kogu Eestis ühtselt kättesaadavat sotsiaal-, tugi-, hoolekandeteenuseid puudega inimestele ja neid hooldavatele perekondadele, kuni puuduvad asjakohased soodustused ja stiimulid tööandjatele ning tõukemeetmed sotsiaalse ettevõtluse tekkeks," ütles Sihver neljapäeval riigikogus, kus töövõimereformi arutati olulise tähtsusega riikliku küsimusena.
Sihveri sõnul ei õnnestu reform ka seni, kuni on lahenduseta hariduse, taastusravi, rehabilitatsiooni, abivahendite ja teiste oluliste tugimeetmete väljatöötamiskava, koostamata kulu-tuluanalüüs ja rakenduskava.
Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimehe Monika Haukanõmme hinnangul on reformi nõrgim lüli kohaliku omavalitsuse osutatavad teenused või saamata jäävad teenused. Tema hinnangul hetkel arutlusel olevatest töövõimetoetuse seaduse eelnõust ja sotsiaalhoolekande seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse eelnõust reformiks ei piisa ja seepärast tuleb aeg maha võtta.
"See ei tähenda seda, et reform tuleb seisma panna, reformi on vaja," ütles Haukanõmm. "Lisaks kahele eelnõule on vaja, et laual oleks kohalike omavalitsuste kvaliteeti ja kättesaadavust reguleerivad seadusandlikud aktid, tööandjate motivatsioonipakett, et siin oleks näiteks ka tööõnnetus- ja kutsehaigust reguleerivad õigusaktid ehk et meil oleks tegelikult rääkida rohkematest eelnõudest kui praegusel hetkel. Sest reform ei ole kaks eelnõu," sõnas Haukanõmm.
Tervise- ja tööminister Urmas Kruuse selgitas ettekandes, et edaspidi saab inimene kogu tööle saamist toetava paketi, toetuse, teenused, abivahendid, rehabilitatsiooni ühest asutusest – töötukassast. Samuti pakub töötukassa teenuseid tööandjatele ning viib kokku tööotsijad ja tööandjad. Euroopa Liidu vahenditest on aastani 2020 selle jaoks plaanitud 180 miljonit eurot.
"Hakkame pensioni asemel maksma töövõimetoetust. Toetuse mõte ei ole maksta pensioni ainult tervisekahjustuse eest, vaid valmistada ette tööle soovijaid töötamiseks, tööturul püsimiseks või sinna pääsemiseks," ütles Kruuse. Ta kutsus üles lõpetama inimeste lahterdamise töövõimetuteks pensionärideks ja nende pagendamise toetussõltuvusse.
Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Heljo Pikhof andis ülevaate muudatustest, mis on komisjonis töövõimereformi käsitlevatesse eelnõudesse sisse viidud. Ta tõi näidetena esile seaduste jõustamise edasilükkamise 2016. aastaks, töövõime hindamisega kaasnevate lisakulude hüvitamise ja erivajadusega töötaja töölesõidutoetuse. Samuti on tema sõnul kavas tõsta sissetuleku piiri, millest alates hakatakse osalise töövõimega töötaja toetust vähendama. 641-eurose kuusissetuleku asemel hakatakse toetust osaliselt vähendama alates 960-eurosest palgast.
Pikhofi sõnul ei saa töötukassa töövõimetoetuse maksmist enne peatada, kui pole välja selgitatud, miks inimene ei ole tööotsimisel aktiivne olnud. „Ilma põhjuseta seda ei tehta ja rõhutan veel: sõltumata sellest, kas inimene on või ei ole tööturul aktiivne, tervisealast rehabilitatsiooniteenust saab ta igal juhul.“
Pikhofi selgitusel nii tööd otsivad kui tööl käivad osalise töövõimega inimesed, kes hakkavad töötukassa kaudu rehabilitatsiooniteenust saama, võivad edaspidi saada töövõimet toetavaid, tervist paremaks tegevaid teenuseid tänase 483 euro asemel kuni 1500 euro eest aastas.
Riigikontrolli tulemusauditi osakonna auditijuht Liisi Uder esitas riigikogule ekspertarvamuse kirjalikult.