Novembris võtab poksiklubi „Hapsal” trenni täiendavalt noori, kuni 16aastasi poksihuvilisi.
Et poks on väga mitmekülgne ning tehniliselt väga keeruline ja tõsine spordiala, pole lootust, et juba esimesel treeningul saaks kindad kätte ja läheks „andmiseks”. Vähemalt esimesed kuu-poolteist tuleb leppida igavavõitu tegevusega – poksile iseloomulike elementaarsete liigutuste õppimisega!
Poksiklubis harrastatakse klassikalist poksi, kus on välistatud kõikvõimalikud nn kickpoksis ja taipoksis kasutusel olevad jalalöögid.
Treeningud on kolm korda nädalas (esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel kl 17.30-19) Nikolai gümnaasiumis.
Ülo Telgmaa
Milleks minna poksi kui igati tasemel mitmekülgsed treeningud on Veiko käe all olemas.
Kes Martin,millise pagasiga?
Parandaksin veidi toimetatud uudist. Treeningud toimuvad kolm korda nädalas (esmaspäev, kolmapäev ja neljapäev) 17.30.
Esimesed kuu-poolteist ei ole igavad löökide õppimised. Pigem õpitakse tehniliselt õigesti lööma, õiget distantsi hoidmist, liikumist, sukeldumisi ja põikeid – selline tegevus toimub pidevalt partneriga koos harjutades, seinamati ning koti peal. Selliste asjade õppimised on möödapääsmatud, kui inimesel on soov spordiala hästi teha, mitte lihtsalt ajaviiteks ennast veidi liigutada.
Sarnaselt eelnevalt kommenteerijale minu poolne soovitus: noored mehed, minge trenni, hea tagakäelöök garanteeritud ning kõik vajalik varustus treenimiseks kohapeal olemas, alates poksikottidest kuni erinevat tüüpi kinnasteni välja 🙂
Kas midagi vähe vanematele ei hakka toimuma või ei kannataks organiseerida?
Seni pole kedagi tagasi saatnud, kuid mõistagi on prioriteet noorte poole kaldu. Mida vanem seda raskem on nö nullist alustamine. Palju sõltub ka eelnevast sportlikust tegevusest mistahes alal ja kindlasti on üks määravaid momente ka koordinatsiooni taju. Viimane on üldjuhul looduseand ja kellel seda napib, näeb kurja vaeva, et füsionoomia (siin keha tervikuna) alluks ja joonduks treeneri poolt näidatud liigutustele. Kuid peamine on ikkagi töötahe ja pühendumus. Nii, et saal on avatud ülalpool nim aegadel.
On üllatav, et on kujunemas keskustelu poksi, kui ühe enim vastakaid seisukohti sisaldava spordiala pinnal. See on positiivne. Soo, et olen Veikot kuidagi halvustanud. Kordan, et pean Veikost väga lugu, sest tänu temale, veel noore mehena, on ta suutnud antud valdkonda kuuluva spordialaga tegeleda. Iseküsimus, millistes tingimustes!? Viimane olgu aga mõtteaineks tänastele Haapsalu spordijuhtidele. Poks on rusikavõitlus, karm, aus ja distsiplineeriv. See on koht kus noortel napib soovi ja tahtejõudu, et end tunniks või paariks pühendada.Kui nii, siis on see lapsevanemate tegemata töö. Siinkohal, Veiko kunagise treenerina ja üldse vanema mehena lisan, et poksitrenn, eriti algstaadiumis eeldab väga täpselt ja… Loe rohkem »
nagu Ülo ütles, poks on mõttetegevus eelkõige, need rullis rusikatega “õppinud kukked” ei kulge never poksitrenni niikaua, et asi selgeks selgeks saada, puudu jääb tahtejõust, mõistusest ja üldjuhul ka füüsiline ei anna soovitud tulemusel realiseeruda, sest iga reedene pubi ees taidlemine eeldab pahesi 🙂
kindlasti ei saa siin süüdistada trenni tegumoodi selles, et inimesed on ebastabiilsed. Rahvatantsijal tõuseb ka jalg paremini kui muidu, see ei tähenda, et kõik nad oma eeliseid ära kasutaks ja jalaga ringi vehiks 🙂
Pärast näeme neid õppinud kukkesid pubi ees või mujal rusikate ja jalgadega vehkimas. Paljud tattnokad üritavad eputama hakata, kui kõvad mehed nad on. Poks ja idamaised võitluskunstid on nagu tulirelv kapis. Kui see satub halva inimese kätte, siis on jama oodata.
Kui sa nüüd hoolikalt Ülo öeldu läbi suudad veerida ja lõpuks jutu mõttest ka õigesti aru saad, siis on ju selgelt kirjas, et Veiko kohta ei tulnud Ülo suust ühtegi halba sõna. Olen mõlema treeneri juures treeninud ning kinnitan, et nad on väga sümpaatsed ja pühendunud juhendajad. Kunagi ABC poksiklubi aegadel sai veel Hado poistega ühiseid “põrandaaluseid” sparringu matše peetud, olid toredad ajad 🙂 Minu poolne soovitus: noored mehed, minge trenni, hea tagakäe löök on garanteeritud 🙂
(Y)
Ohjah Ülo,kas teist treenerit maha tehes leiab endale kiiremini õpilasi trenni või. Spordialad on alad,mida omavahel võrdlema ei tasuks hakata,kellele meeldib jalgadega rabeleda ja kellele euroopalik poks, igaüks teeb ise omad valikud. Ning hoolimata sellest,et kahte isandat on raske teenida ning kui uskuda Haapsalus kostvat kaja,siis on ikkagi Veiko mõlemas tehnikas väga hea. Kalamehele nii palju,et Veiko on stabiilsem kui sina,ma ei näe teda siin teisi maha tegemas ja milleks talle sellist odavat popullaarsust vajagi oleks,mehe trennid räägivad ise tema eest. Aga linnas on ruumi ka teistele.
väga hästi öeldud!Olen nõus sellega,et Veiko teeb head trenni ja arendab ning kannab oskusi ka teistele edasi sama hästi pm kui Ülo.Mõlemad on väga head treenerid aga võrdlema neid poleks mõtet hakata ja veel vähem alasid mida nad õpetavad!
Millised on selle ülehaibitud Veiko saavutused? Minu arvates on tegemist alaväärsuskompleksi põdeva inimesega.
Absoluutselt nòus.
Teid kahte vennikest psühholoogi vaadates meenub üks anekdoot
Kaks psühholoogi kohtuvad:
“Sul on isikliku eluga kõik korras. Aga kuidas sinu arvates mul on?”
Enne kui teistele diagnoose panema tõttate ärge endeid unustage. Anonüümselt isikliku vimma väljaelamine kobrulehtedes viitab vaimsele alaarengule.