Suursaadikud sõitsid Kiideva sadamast paatidega Puisesse. Foto: Urmas Lauri.
Eelmisel nädalal Läänemaa kalandusega tutvumas käinud suursaadikud näevad Eesti ja välisriikide ühe perspektiivikama koostöövõimalusena Eesti toiduainetööstust.
Hiina Rahvavabariigi suursaadiku Qu Zhe sõnul näeb ta Hiina ja Eesti vahelises koostöös potentsiaali näiteks piimatööstuses, kuid huvi on ka kalatoodete vastu.
Samas ei ole Qu Zhe sõnul eestlastel lihtne murda Hiina turule tavatarbijatele mõeldud kaubaga, sest Hiina toodab väga palju ka ise. Näiteks on Hiina kalakasvatus väga industrialiseeritud ja seetõttu suure tootmismahuga.
„Pigem peaks tegu olema spetsiifilisemate ja kõrgklassi tarbijatele mõeldud toodetega,“ ütles Qu Zhe selle kohta, mida võiks Eesti toiduainetööstus Hiinasse eksportida.
Moldova suursaadiku Victor Guzuni sõnul on Moldova astunud reaalseid samme, et tihendada sidemeid Eestiga. „Kohtusin mõne päeva eest teie põllumajandusministriga (Ivari Padar – toim.) ja järgmisel kuul peaks Chişinăus olema majanduskohtumine, kuhu tulevad ka Eesti ettevõtjad,“ ütles Guzun.
Guzuni sõnul ei ole praegune olukord mõttekas. „Meie ostame piimatooteid Venemaalt, kuid nemad kehtestasid meie veinidele ja puuviljadele sanktsioonid. Teie piima ja lihaga on Venemaa sama teinud,“ lausus Guzun. „Mõlemale oleks kasulik, kui me impordiksime teie juustu, piima ja liha ning Eesti meie veine ja puuvilju,“ lisas Guzun.
Üheksa riigi suursaadikutest koosnev delegatsioon tutvus 18. septembril Läänemaa kalandusega.
