Riik peaks kaitse alla võetava metsamaa eest omanikele rohkem raha maksma, samuti tuleks vähendada bürokraatiat kaitsemeetmete leevendamisel, leidsid sel nädalal kohtunud keskkonnakomisjoni, ministeeriumi ja erametsaliidu esindajad.
"Praegu maksab riik Natura aladel iga kaitse all oleva hektari eest erametsaomanikele 110 eurot aastas, omanikud aga leiavad, et see summa peaks olema 163 eurot," ütles keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra BNS-ile.
"Tuleks tekitada olukord, et kõik maaomanikud saaksid iga kaitse all oleva hektari eest aastas 163 eurot," sõnas Vakra. Tema sõnul peaksid selle summa saama nii Natura aladel olevate kaitsealade omanikud kui ka väljaspool Natura alasid loodud ja loodavate kaitsealade omanikud, kes praegu ei saa mingit kompensatsiooni.
"Metsaomanike põhiline mure oli selles, et keskkonnaministeerium on koostatud looduskaitse arengukava, mille kohaselt pidi 2014. aastaks väljaspool Natura alasid rakenduma metsapiirangute kompensatsiooni meede, mida ei ole siiani välja töötatud ega rakendatud. Metsaomanikud soovisid teada millal seda tehakse, kuidas seda tehakse ja kuidas seda protsessi saaks kiirendada," ütles Vakra, kelle sõnul peaks riik vähendama ka bürokraatiat kaitsealadel oleva kaitsekorra muutmiseks.
"Kui on olemas sihtkaitsevöönd, piiranguala, ja seal toimub mingi muudatus, näiteks kotkas kolib mujale elama, siis peaks saama paindlikult piirangut pehmendada. Täna on see protsess selgelt liiga bürokraatlik ja keeruline," märkis Vakra ja tõi näiteks ka Suur-Munamäe, millel olevas sihtkaitsevööndis ei tohi puid maha võtta ega juurde istutada. "Tänaseks on kuused seal kuivanud, maha neid ei tohi võtta, uusi ei tohi juurde istutada. Kindlasti pole mõistlik. Tuleb riiklikult midagi ette võtta, et süsteem paindlikumaks ja kiiremaks muuta," lausus Vakra.
Komisjoni esimehe sõnul suhtusid erametsaliidu inimesed praegusesse olukorda mõistvalt. "Nad said aru, et praegust korda ei saa üle öö muuta. Sõnum oli see, et kui edaspidi võtame midagi riiklikult kaitse alla, et siis koheselt mõeldaks läbi ka see, palju see riigile maksma läheks ja teiselt poolt seda inimestele rohkem selgitataks. Lihtne on öelda, et võtame kaitse alla. Ja kõik kipuvad seda toetama, mõtlemata, et seal on kellegi töökohad, kellegi igapäevane leib tuleb sellest tegevusest," sõnas Vakra.
Mitte ainult metsaomanikud vaid kõik Natura või looduskaitse või muinsuskaitse allae jäävate kinnistute omanikud peaksid saama kompensatsiooni nende ebavõrdse kohtlemise eest võrreldes teiste kodanikega (tegevuspiirangud, kinnisvara võõrandamise piirangud jms)