Läänemaa ühisgümnaasiumi emakeeleõpetaja Maret Järveots. Foto: Arvo Tarmula
Läänemaa gümnaasiumite riigieksamitetulemuste keskmise hinde viis alla kohustulsik matemaatika eksam. Mullusest kõrgemal kohal on Kullamaa keskkool ja Noarootsi gümnaasium, langenud on Taebla gümnaasium ja Haapsalu täiskasvanute gümnaasium.
Läänemaa ühisgümnaasiumi esimene lend paigutas kooli riigieksamitulemuste pingereas 211 kooli seas 67. kohale. Võrdluseks: mullu oli Haapsalu gümnaasium pingerivis 77. ja Wiedemanni gümnaasium 88. kohal. Ühisgümnaasium on nende kahe kooli järeltulija.
LÜGi direktor Leidi Schmidt ütles, et 67. kohaga võib rahule jääda. LÜG on üks noorimaid riigikoole, kus 12. klassis vahetus suur hulk õpetajaid.
„Noarootsi ja Nõoga ei tasu meid võrrelda,” ütles Schmidt.
Eesti viie riigigümnaasiumi seas on Läänemaa ühisgümnaasium (LÜG) aga viimane keskmise tulemusega 57,19 punkti.
Schmidti sõnul kiskus keskmise tulemuse alla kitsa matemaatika riigieksam. Tänavu tuli abiturientidel esimest korda kohustuslikult sooritada matemaatika riigieksam, valida sai kitsa ehk lihtsama ja laia ehk keerulisema eksami vahel.
Schmidt ütles, et hulk õpilasi valis lihtsama eksami ainult sellepärast, et kuidagimoodi läbi saada, mitte sellepärast, et saada head tulemust. LÜGi 81 abituriendist peaaegu pool valis kitsa matemaatika eksami, mille keskmine tulemus oli 31,9 punkti sajast. Statistilist keskmist kahandas Schmidti hinnangul ka see, et üks lihtsamat matemaatikat õppinud abiturient valis keerulisema eksami ja sai tulemuseks napi 13 punkti.
Kitsa matemaatika õppijal on kolme gümnaasiumiaasta jooksul poole vähem matemaatika tunde. Schmidti sõnul on nii mõnedki koolid läinud seda teed, et õpilased õpivad laia matemaatikat, sooritavad aga kitsa matemaatika eksami, mis keskmist tulemust tublisti tõstab.
Schmidtil oli aga hea meel, et näiteks eesti keele riigieksami keskmise tulemusega jäi LÜG Noarootsi gümnaasiumile alla kõigest pool punkti.
LÜGi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Maret Järveots ütles, et tulemus on seda tähelepanuväärsem, et tegemist oli majandusklassiga, kust enamik läks tehnikaülikooli. „Eesti keel ja kirjandus ei olnud kindlasti nende lemmikaine,” sõnas Järveots.
Järveotsa sõnul on iga üle Eesti keskmise eksamitöö juba võit. Eesti keskmine eesti keele riigieksami tulemus oli 64,8 punkti (LÜGis 64,2 p).
Eesti keele riigieksami LÜGi kõrgeim punktisumma oli 94, madalaim 49.
Väga heaks pidas Schmidt laia matemaatika keskmist (65,6 punkti), mis paigutas kooli Eesti üldpingereas 35. kohale. Noarootsi gümnaasium oli 96. kohal. Teised Läänemaa gümnaasiumid laia matemaatika eksamit ei valinud.
LÜGi matemaatikaõpetaja Viire Hints, kes viis laia matemaatika riigieksamile 38 abiturienti, ütles, et lootis tegelikult veel kõrgemat keskmist. Hints ütles, et veidi pettunud olid need kaks abiturienti, kes said keerulisema eksami eest 98 punkti sajast.
„Nad olid, jah, õnnetud, kuhu need kaks punkti siis kadusid,” sõnas Hints.
Maakonna gümnaasiumidest on üldpingereas parim Noarootsi, kogu Eesti riigigümnaasiumide seas on Noarootsi eelviimane.
Noarootsi gümnaasiumi riigieksamite keskmine punktisumma 58,92 paigutas kooli üldpingereas 53. kohale.
Mullusega võrreldes on Noarootsi üldpingereas tõusnud 26 koha võrra. Kui mullu oli kool üldpingereas 79. kohal, siis tänavu 53. kohal.
Ka Noarootsi eesti keele riigieksami tulemus 64,7 punkti on Läänemaa parim (52. Eestis).
Tähelepanuväärse languse tegi läbi Taebla gümnaasium. Kui mullu oli Taebla Eesti koolide pingereas 75., siis tänavu ollakse 188. kohal (113 kohta mullusest tagapool).
„Eks me ise teadnud, et see nii läheb,” ütles Taebla gümnaasiumi direktor Jaanus Mägi.
Mägi ütles, et oli kevadel päris hirmul, sest lend oli nõrk. Keskmist tulemust võis Mägi sõnul madaldada seegi, et esimest korda tuli kohustuslikus korras valida peale eesti keele ka matemaatika ja võõrkeele eksam.
„Varem valis igaüks eksamid oma võimete järgi,” lausus Mägi.
Ka langes tänavu eksamikünnis: eksam on sooritatud, kui õpilane saab ühe punkti. Varem loeti eksam sooritatuks, kui õpilane sai 20 punkti.
„Kõik õpilased lihtsalt ei ole motiveeritud, ja kui ühe punktiga läbi saab, siis ei pea eriti pingutama,” lausus Mägi.
Üldpingereas tõusis 11 kohta Kullamaa keskkool (mullu 206., tänavu 195. koht), kes viimastel aastatel ongi enam-vähem samas suurusjärgus ja positsioonis edasi-tagasi pendeldanud.
42 koha võrra langes üldpingereas Haapsalu täiskasvanute gümnaasium (mullu 118., tänavu 160. koht).
Lihula gümnaasiumi riigieksamitulemused tänavu statistikas ei kajastu, sest seal lähevad arvesse koolid alates viiest eksaminandist. Lihula gümnaasiumi lõpetas tänavu neli noort.
KAST
Riigieksamitulemuste pingerida 2014
1. Narva humanitaargümnaasium 81,49
2. Tallinna reaalkool 80,94
3. Hugo Treffneri gümnaasium 77,85
4. Tallinna prantsuse lütseum 76,28
5. Tallinna inglise kolledž 76,12
6. Saaremaa ühisgümnaasium 73,38
7. Rocca al Mare kool 73,25
8. Gustav Adolfi gümnaasium 73,05
9. Sakala eragümnaasium 72,90
10. Nõo reaalgümnaasium 71,19
…
31. Jõgevamaa gümnaasium 62,48
…
37. Viljandi gümnaasium 61,26
..
53. Noarootsi gümnaasium 58,92
…
67. Läänemaa ühisgümnaasium 57,19
…
160. Haapsalu täiskasvanute gümnaasium 44,36
…
188. Taebla gümnaasium 39,51
…
195. Kullamaa keskkool 36,96
…
2011. Kohtla-Järve täiskasvanute gümnaasium 21,97
See pole nüüd küll mingi saladus, et ajal, kui õpilane pidi ISE valima 3 eksamit, siis HGs ei lubatud õpilasel valida ainet, mis tal hästi välja ei tulnud. Ilmselt see suunamine oli õpilasele endale kasuks, kuid mõjutas kindlasti ka tähtsate ainete eksamite keskmist.
LÜG ja HWG ei sellist propagandat teinud
SInu jutust , Kaarel, ei saa ma mõhkugi aru. Kui õpilastel tuli valida vähemalt 3 eksamit, siis mis suunamisest sa räägid. Neid valiti ikka vabatahtlikult õpilase enda valikul.
Eesti keel oli mõne aasta eest ainukesena kohustuslik, ülejäänud 2 olid vabatahtlikud riigieksamid. Kes tahtis võis ka 10 riigieksamit teha.
Nõus, kuid nii oli see ka teistes koolides. 57 punkti on tavahinnetes 2+ või 3-.
50% on juba konkreetselt “3”, kui soovid ümber arvutada. + ja – kokkuvõtvates hinnetes ja eksamitel ei kasutata.
Kas te aru ei saa, et sel aastal pidid matemaatika eksami tegema ka need, kellel selle aine peale nutti ei ole. Varasemad tulemused, millele viitate, on ajast, mil HG-s suunati mingi aine eksamile ainult need, kes seda ainet oskasid. Vahe suur.
Tõepoolest, kui kehva peab ühe kooli seis olema, et direktor tagasi astuks?
Schmidt ise matemaatik, aga oma ämbri ruumala ei suutnud välja rehkendada.
Et kui lapsed on lollid on süüdi kool,kui targad ,siis kiitus õpetajatele ja lapsevanemad …
Koolitäis lapsi ei lähe korraga lolliks, küll aga võivad minna laisaks, kui selline võimalus antakse. Kurvastuseks ongi üldlevinud seisukoht, et lapsed on kas targad või lollid, õpetajad alati targad, direktorist rääkimata.
Nii ta on, ennekõike peab kiitma õnnestunud geenikombinatsiooni, lapsevanemaid
Mind ei seo selle kooliga miski. Artikleid lugedes on aga tekkinud sama mulje nagu Love’l. Arulageda ja ülikalli taiese lakkeriputamisest pühkis direktriss käed puhtaks. Lendude numeratsioon anti otsustada õpilastele ja vanemate nõukogule – jälle käed puhtad. Halvas eksamivalikus on süüdi lapsed. Meenub, et HG oli sarnases edetabelis heal aastal teises, halval kolmandas kümnes, sealjuures matemaatikaga oli HG’s kõik hästi. Mis siis nüüd, kuhu on kadunud targad lapsed ja head õpetajad – kõigest kahe aastaga? Kõige rohkem panebki imestama, et direktriss on enesega ülimalt rahul. Samas miks ka mitte, sest temaga on rahul haridusnõunik, viimasega omakorda aselinnapea, temaga linnapea, temaga volikogu… Loe rohkem »
Mina ei ole ammu rahul Leidi Schmidti juhtimisega. Tema ebapädevus torkas silma juba HWG õppealajuhatajana.
“Schmidt ütles, et hulk õpilasi valis lihtsama eksami ainult sellepärast, et kuidagimoodi läbi saada, mitte sellepärast, et saada head tulemust.”
Pr Schimdt, mida te olete teinud selle heaks, et õpilased ei valiks eksamit “häda pärast”? Äkki peaksite peeglisse vaatama ning oma koolis midagi ette võtma, et matemaatika ei oleks nii eemaletõukav?
Teil on hästi väljakujunenud praktika süüdistada õpilasi halbades valikutes. Kas see on koolidirektori jutt?
Tabelist vaatab vastu üks kahest – Läänemaal elavad lollid lapsed või õpetavad andetud õpetajad. Eks igaüks teeb oma järeldused ise kuid suurima gümnaasiumi direktor paistab olukorraga rahul olevat.
Oled, Trumm, kohanud mõnda vähemotiveeritud õpilast, kes arvaks, et tema õpetaja oli tark? Või äkki oled ise selline? 🙂
Milleks üldse ajada neid punkte taga? Kõik taandatakse riigieksamite tulemustele, punktidele ja pallidele, nagu mingi robotite väljanäitus. Nagu ikka meie vildaka haridussüsteemi puhul, aetakse taga TULEMUST, aga kuidas lapse tervis vastu peab, on neil karjeristidel ükskõik. Võiksite Soomest eeskuju võtta.