Eesti kauplustes on müügil üle 1000 kodumaise mahetoote, selgus TNS Emori poolt läbiviidud tarbijauuringust, kirjutab Maablogi.
2013. aastal oli Eesti kauplustes müügil kokku 1234 erinevat Eestis toodetud mahetoodet. Uuringu andmetel oli 2013. aasta jooksul mahetoitu ostnud ligi pool elanikkonnast, 15% elanikest on igakuised mahetoidu tarbijad. Suur osa mahetoodete ostjaid on väikeste lastega pered.
Mahetoidu ostmist põhjendavad tarbijad TNS Emori uuringu põhjal sellega, et mahetoit on tervislik ja maitsev. Samuti peetakse oluliseks seda, et toit oleks kodumaine ja lähipiirkonnas toodetud.
Eesti mahesektor on viimastel aastatel teinud läbi kiire arengu. Mahepõllumajandusliku maa osakaal on kasvanud väga kiiresti, olles kolmekordistunud ajavahemikus 2005-2012.
Ligi 15% põllumajandusmaal tegeldakse mahetootmisega, selle näitaja poolest on meist ELis ees vaid Austria ja Rootsi. Kiiret kasvu näitab ka mahetoiduturg, mis kasvas Emori andmetel 2012. aastal varasema aastaga võrreldes 40%.
Euroopa Komisjoni turuanalüüs näitab, et Euroopa Liidus ületab nõudlus mahetoidu järele juba selgelt pakkumist. Eesti mahetoodangut müüakse ka teistesse Euroopa Liidu riikidesse. Kõige suuremas mahus turustatakse teistesse riikidesse teravilja. Eksporditava maheteravilja kogused on viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud.
Järjest enam on hakatud eksportima ka liha-, piima-, puuvilja- ja marjatooteid, kartulit, viina ja piiritust – põhiliselt Soome, Lätti, Belgiasse, Rootsi, Taani, Šveitsi ja Saksamaale.
Euroopa suurim ja maailmas suuruselt teine (jäädes alla vaid USA-le) maheturg on Saksamaa, mis moodustab pea kolmandiku kogu Euroopa Liidu maheturust. Peamised Saksamaale eksportijad on Holland ja Itaalia ning peamisteks eksporditavateks toodeteks puu- ja köögiviljad ning kanamunad.
Saksamaa järel on Euroopa suuremad maheturud Prantsusmaa ja Ühendkuningriik. Mahetooteid tarbitakse rohkem Põhja-Euroopa riikides. Taani (umbes 8% toiduturust) puhul on üheks edu aluseks olnud mahesektori tihe koostöö suurte supermarketitega.
Margot Pomerants, põllumajandusministeeriumi mahepõllumajanduse büroo peaspetsialist
…kogu aeg ilma mürgitamata ja laudasõnnikuga juurikaid ja vilja kasvatanud.
Esiteks inimene ei vajagi üleni mahetoodet. Teiseks on need nii kallid, et enamus meist ei hakka mõtlemagi nende ostmisele.
mahetootmise jutt hakkab meenutama üha enam analoogi samasooliste kooselu retoorikaga, muinasjuttu millegist erilisest